teisedkaugused ristisellejoonega,mis viib objektini. Geodeesias m66detudkauzuskidutatakse on iildreegliks.et risti selleioonega.mida mitddam66deti. Maja puhul margitaksepikkusja laius,ehitisetiiiip, m6neljuhul aadress.Veel miirgitaksekillvikute piirid, mis sealkasvab.Mitgitakse pdhjalouna suund.Abrissi voib koostadakas iihe mdddistuskiiljekohta eraldi vdi mitme ktilje kohta iihiselt, Viis sobibkasutadaolukonas,kus kaugusmS6disluskiiljestobjektini ei iileta mleti pikkust, s.o 30-50m ja L-uson palju detaile(nt kvartalisisenem66distamine). Polaarviis Md6distuskliiguiiks kiilg ja temaalguspunkt.Kiilg vdetaksepolaarteljeks.Teodoliidi abil m66detaksehorisontaalnurkm6ddistuskiigukiilje suunaspunltile viiva suunanija kaugusseisupunktistmdddistatavapunktini
0 RNA-d on kahte ttiiipi - tüüpe on palju 6, Leidke kui patju saab Teie organism energiat, kui sdite l00g sidrunikiipsiseid. l0AgportsSonis oli 3p. 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g siisivesikuid- Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7. Poadides on miiiigil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata ioodi 2p. nciiteks suhkrule vdi jahule? Joodi saaks siis liiga palju. 8. On teada DNA iihe ahela nakteotiidiiiriestus: lp. A - T - T - G- G- C - A - A - T - T / Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus. C-C-G-T-A-C l8-27p. - 3 28-32p. - 4 33-36p. - s 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2"1
nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see tingib nende kaít1.lmise,sest korter on neile rahuajal kodu, kriisihetkil aga vangikong, mille voti iihe lustaka lastemangu juurde kuuluvate varsside pohjal cli "katki murtud" ning mille parandamiseks laks tarvis "kolme seppa" ja "tatist nina". Helmi elas koos oma pojaga koolimaja selles kuljes, kuhu jai raamat1.l- kogu. Helmi toapugerikku lahutas raamat1.lkogustvaid paar sammu ja uks uks, mis polnud kulI pidevalt avat1.ld,kuid mille voti rippus koos teiste votmetega valge pesukausi kohal pommidega kella all. Votmekimpe - laikivaid vaskseid rongaid - cli kokku kolmo Esimeses
1l 33 /r lZ lc I 16. HARJUTUSTUND 94 A (23;20;0) B (/*0;0;10) C (0;15;30) M 6;40;35) N fu;55;45) 9/r. Leida risfisomeet'rias tasapinna u(A,B,C) jeled koordinaat'pindadel ja t'asapinna a ja sirge MN llikepunkf L. 95. Tulefada ant'ud objekfi kujufis risfdineefrias objekfi iihe veerandi viljatdikamisega t. ja tdikepindade viirufanisega m66fkavas 2;1. l. I i I I 35 /4, lt to E-- '.= 97+r, 'f i .
ri"*"", . ..Q.lY.['.,.i.... MACNETISN4,VONIiUMISED,L,1.INED 10. november'200-1 1. Kalrel juhtmekeerul raadiuscga 12 cm on iihinc telg ia ncnde vaheline kaugus on 0 1 I|, M6lcrnat keerdu Libib sama^suunalinevool tugevrrsega 20 A. Nlii-ra.ta magnetiiiuc induktsioon iihe vooiu tseDtris- I . 4 ; -0 . 4 i+ 0 . 1 1 - H.mogeenses magnetviilj as A liil' u v a o " . k e s " k iiru s v " l' . r o u 2:; + 1or'+ 11F. L.idke ""niI"-***;L m"-i'i" i^"'1, k,ri Lema laeng,rL r mU trajcktoori kujtr. Isclo<-rmustage 3. V6nkering koosneb 100 oomisesr taliistist, kondema-atoristnahtul'usega 8 miklofirradit ja poolist induttiivsusega 0.2 H
ri"*"", . ..Q.lY.['.,.i.... MACNETISN4,VONIiUMISED,L,1.INED 10. november'200-1 1. Kalrel juhtmekeerul raadiuscga 12 cm on iihinc telg ia ncnde vaheline kaugus on 0 1 I|, M6lcrnat keerdu Libib sama^suunalinevool tugevrrsega 20 A. Nlii-ra.ta magnetiiiuc induktsioon iihe vooiu tseDtris- I . 4 ; -0 . 4 i+ 0 . 1 1 - H.mogeenses magnetviilj as A liil' u v a o " . k e s " k iiru s v " l' . r o u 2:; + 1or'+ 11F. L.idke ""niI"-***;L m"-i'i" i^"'1, k,ri Lema laeng,rL r mU trajcktoori kujtr. Isclo<-rmustage 3. V6nkering koosneb 100 oomisesr taliistist, kondema-atoristnahtul'usega 8 miklofirradit ja poolist induttiivsusega 0.2 H
Ehituskips 3. Kasutatavadseadmedja vahendid S6el avaga0,2 x 0,2 mnl, Suttardiviskosimeeter,Vicat' apamat,paindeseade, terasplaadid,hiidrautiline prcss,kaal tllpsusega0,1 g segaois-ja kaalumisn6udning segamis-ja kaalumisvahendid,nuga" 4. Tti6 kaik meaiamine 4.1Jahvatuspeensuse Kipsi jahvatuspeensus miidrataksesdelumiseteel. S6el on avaga0,2x 0,2 tnm. Sdelumisekskaalutakse50gkipsi ja sdelutaksekasitsi. Sdelunine loetakselopetatuks,kui s6elumiselliibib iihe minuti jooksul s6elavihem kui 0,059materjali, seeon umbeskolm minutit. Jahvatuspeensust valjendabsdelalejiiinud materjali hulk gotsentides s6elumiseksvdetudesialgsestkipsi massist L6ppirlemus mtaksekahkatsearitmeetilise keskmisen4tilpsusega0,1o/o- Jahvatuspeensuse m:iihamisetulemusdon toodudpuoktis 5.1. maaramine 4.2 Kipsitaignanormaalkonsistentsi Kipsitaigenloetaksenormaalkonsistentsks, kui viiljavoolamiselSuttardiviskosimeetri
viit omavahel tihetlalt seolr,rcl etappi (joon. 1.12.). I'robleer:-
Uurimist
annaabi.ee 
