ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti eesti keelest ning kirjutas samas keeles ka luuletusi. Kultuur on veidi laiem mõiste. Kultuur omandatakse kaasmaalastelt. Kui puuduks keel, siis ei oleks võimalik ka kultuuri säilimine. Kultuur on kompott rahva kommetest, usust, keelest, traditsioonidest, väärtushinnangutest ja teadmistest. See nimekiri on pikem, kuid siiski ei ole
mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale., vaba talupoeg - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu., maa-vaba - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes, seek pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14
pidustustest osa võtta. Pidustused toimusid pööripäeval. Setu kuningriigis on Peko ka praegu elujõuline. Uku – soomlaste ülijumal. Võis olla ka eestlaste, aga ülijumala kultus puudub. Anti erinevaid ande, Paluti õnnistust, et vili hästi kasvaks. Uku on Vanaisa ehk Taara, eesti uuemas mütoloogias Kõue ja Pikri personifikatsioon. Tõnn – Ka viljakusjumal. rohkem Pärnu ümbruses. Tõnn on taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida. Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa. Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane olnud Tarapita samastamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva.
Seltskond, milles Vilep viibis, koosnes enamuses muusikutest. 80ndate keskel ansambliga MTJ ringi tuuritades tutvus Vilep Peeter Volkonski, Raimu Aasa, Hannes Kaljujärve ja Lembit Liivamäega. Tartus elades said sõpradeks Sass Müller, Merle Jääger, Hannes Varblane jt värvikad avaliku elu tegelased. Neid inimesi peab Vilep oma vaimumaailma kujunemisel loetud raamatute kõrval ehk peamisteks teguriteks. (Vilep 2007c). Lastekirjandusliku eeskuju ja iidolina on Vilep nimetanud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. (Nuka 2004: 5). Vilep tunnistab, et elumere lainetel seilajana oleks ta jäänudki luuletuste perioodikas avaldajaks ja laulukirjutajaks, kui poleks kohanud oma praegust abikaasat Aulit. Ilma Auli Vilepita poleks lastekirjanikku ja luuletajat Vilepit eesti kirjanduse kaardil praegu olemas. Tema julgustamise, kiitmise ja kritiseerimise tulemusel jõudis Vilep 40.
annaabi.ee 
