keisririigi ajajärku. Kujutatakse kõigi ühiskonnakihtide elu, püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid
Elu=sünd surm 8. Erinevad hinged inimesel animismis - Hingushing - Elundite hinged - Vari - Ise - Mina - Nimi } ise, mina, nimi - vabahing - Teisik - Väeloom - Puuhing - Õnned - Vead - Lisahinged 9. Kellena ei saa esineda näkk? Näkk ei saa esineda haugina, lambana ja ristina. 10. Kes on kinnijäänud? 1. Kurjategijad (lõbu pärast) 2. Mustad nõiad (võlud) 3. Ihnurid (kadedad – varanduses kinni) 4. Tapetud lapsed 5. Tapetud – kui pole kättemaksnud 6. Kinnimüüritud 7. Targad, kuid pole edasi andnud õpetust 8. Hauda maetud (vaba siis, kui keha lagunenud) 9. Enesetapjad – põgenejad, - kättemaksjad 10. Võlgnikud 11. Vajajad 12. Valevandujad (nt. maa nimel) 13. Sünnitusel surnud (munes kinni) 14. Relvitu tapja Et kinni mitte jääda, lasi kuri nõid nt karul ennast ära süüa 11
keisririigi ajajärku. Kujutatakse kõigi ühiskonnakihtide elu, püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades
,,Filosoofilised etüüdid" vähem fakte ja rohkem fantaasiat. ,,Sagräännahk." ,,Analüütilised etüüdid" abieluteemalised. Balzack arvab, et inimese käitumine sõltub ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Kõige suuremaks paheks pidas ta kasuahnust ja raha. Kriitikat leiab pürgimine kõrgemasse seltskonda vahendeid valimata. Et inimesed hülgavad perekondlikud sidemed. Tegelasteks on kõik ühiskonnakihid: pankurid, rikkad ja vaesed aadlikud, ihnurid ja liigkasuvõtjad, väga ettevõtlikud noored, ka realistid, keskealised inimesed, kes on kõik illusioonid kaotanud. ,,Eugenie Grandet" daami nimi. Peategelaseks on neiu isa, kes on Suure Prantsuse revolutsiooni ajal suure varanduse kokku ajanud. Segastel aegadel võimalik kergelt rikastuda. Kasutanud seda, et tal vaba raha ja kokku ostnud kõikvõimalike inimeste, viinamarjaistandusi, kinnisvara, talusid. Romaani alguses on juba