Siiski ei pruugi soomlase stereotüüp alati olla positiivne, vaid neid on pikka aega kutsutud kohati halvustavalt „põtradeks“. Stereotüübid erinevad Eestis ka vanuseliselt. Vanemad inimesed arvavad soomlasest pigem paremini, milles võib oma osa mängida ajalooline taust. Nad iseloomustavad soomlasi kui usinaid, aeglaseid, uhkeid ja sõbralikke inimesi. Noored seevastu on ilmselt rohkem kokku puutunud soomlastest turistidega ning iseloomustavad neid kui joodikuid, rumalaid, ihnsaid ja mugavust armastavaid inimesi. [6] Kui uurida ka eestlaste anekdoote soomlaste kohta, on kõige levinumad märksõnad „põder“, „alkohol“, „üleolev“, „ebapuhas“ ja „saun“. [7] Seega on soomlaste representatsioon ühtaegu positiivne, kuid kumab läbi eestlase kadetsev suhtumine põhjanaabri edusse. Ühtaegu ollakse soomlasega naaber, kuid eestlasi häirib nende vodkaturism, mis muudab soomlase kuvandi alkoholilembeliseks. Siiski on Soome Eestit
11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja kuivõrd erineb see tänapäeva moraalist ja õigusnormidest? Põrgu on lehtrina ahenev kuristik, mis jaotub üheksaks ringiks, neist seitsmes, kaheksas ja üheksas veel omakorda allringideks. Esimeses ringis (Limbo) viibivad vooruslikud paganad ja ristimata lapsed (neid ei karistata). Teisest kuni viienda ringini karistatakse ägedaid ehk mõõdutuid (himuraid, aplaid, ihnsaid ja ahneid, vihaseid ja kibestunuid). Karistusprintsiibi (nn contrappasso ehk vastukannatuse) määrab sooritatud patt sarnasuse või vastandlikkuse alusel. Nii näiteks peavad himurad pilkases pimeduses ja tormituules igavesti pillutatud saama (karistuseks selle eest, et nad on eiranud mõistuse valgust ja järginud pimedat iha). Kuuendas ringis on hereetikud ja hinge surematuse eitajad. Seitsmendas ringis karistatakse vägivaldseid:
nõrgaastmelisest konsonanttüvest (ainsat e ainust, hõlpsat e hõlbust, sündsat e sünnist, voolsat e voolast, õndsat e õnnist) · Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (armsasse, ihnesse, tõrksasse, võimsasse, õõnsasse) · Mitm gen ja de-mitmus moodustatakse te-tunnusega tugevaastmelisest vokaaltüvest (erksate, tõrksatesse, valvsates, võimsatest, õilsatele, õndsatel, õõnsatelt, ärksateks) · Mitm par i-tunnuseline ja d-lõpuline (ainsaid, ihnsaid, valvsaid, ärksaid) · i-mitmus üldkasutatav (armsaisse, hõlpsais sündsaist, tõrksaile, voolsail, õilsail, õõnsaiks) · Kärbes: kärbse: kärbest: kärbsesse: kärbsete: kärbseid: kärbestesse e kärbseisse · Kolmainsus: kolmainsa e kolmainu: kolmainsat e kolmainust: kolmainsasse e kolmainusse PÕHITÜÜP MÕTE · Mõtte, mõtet, mõttesse, mõtete, mõtteid, mõtetesse e mõtteisse
annaabi.ee 
