Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha. Matteuse põrm maetud Bretagne'i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste
vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes oli jumalate käskjalg ja surnute saatja teel allilma. Ta oli Zeusi ja Maia poeg. Hermes suutis juba oma sündimise päeval lõunaks kõndida. Varsti pärast seda tappis
ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.
Hamlet aga läheb tagasi koju, üllatades Claudiust. Tema reeturlikud ,,sõbrad" saavad hukka. Ainsaks tõeliseks sõbraks võib pidada Horatiot. Teised pidasid hullu teesklevat Hamletit vaimuhaigeks. Hamlet teeskles hullu seetõttu, et see võimaldas tal kõike öelda ja teha, ilma et ta oleks pidanud oma tegudele mõistlikku põhjendust andma. Hamlet teab, et ta peab paratamatult hukkuma. Claudius korraldab võitluse tema ja Laertese vahel. Laertes oli Ophelia vend ja ihales kättemaksu, sest pidas Hamletit süüdlaseks isa ja õe hukkumises. Claudius laseb Laertese mõõga mürgitada. Kokkuvõttes surevad mõlemad noormehed. Hamleti ema Gertrud joob mürgitatud veini ja hukkub samuti. Hukkub ka peasüüdlane Claudius. Ellu jääb ainsana Hamleti ustav sõber Horatio. Nimikangelase viimaseks sooviks on, et Horatio räägiks kõigile, mis päriselt juhtus. Tragikomöödiad