Reklaamiagentuur Tabasco Rademarile tehtud talvejalatsite reklaam "Ajab vanad kadedaks" Antud reklaam haarab retsipiendi tähelepanu oma efektse disaini ja loovusega. Samuti on pealkiri väga tabav ja huvitav. Reklaam jääb silma oma hästi õnnestunud illustratsiooni ja sõnumiga, mis kokku moodustavad ühtse terviku. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, ümbritsev kontekst toob figuuri hästi esile. Reklaamitav toode on keskpunktis ja jääb silma, tekib tunne nagu ese oleks käeulatuses. Visuaalselt on reklaam pilkupüüdev ja kiiresti mõistetav, samuti väga huvitav ja tabav. Sõnumi põhiapelleeringuks on atraktiivsus, maitsekus. „Ajab vanad kadedaks” viitabki sellele, et uued talvejalatsid on paremad, ilusamad, väljendavad maitsekust ning on kadestamisväärsed. Toote reklaam on unikaalne ja huvitava kontrastiga. Võrdlus vanade jalanõudega, mis kujutavad endast kadedat ussi ja tigedat krokodilli on väga efektne. Tegemist on väga huvitava lahendus...
Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena. Samuti ka Sandri ,,geniaalne" idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu valmis kirjutaks ning lõpuks tuleb kõik välja ning Sander saab vastu pükse ja Piibeleht väljub situatsioonist võitjana ning pälvib Vestmani austuse, kuigi ta seda nii väga ei ihaldanudki, rohkem oli see Laura pärast näitamaks, et ta on sobilik kosjakandidaat. Sõnakoomika- Kasutatakse palju huvitavaid väljendeid, näiteks Vestman: ,,Niisugust masuurikut näeb mu silm esimest korda!". Eriti palju kasutab Piibeleht teistmoodi keelekasutust , millest on tegelikult vahel raske aru saada, sest ta räägib murdes. Tema väljend on näiteks: ,,Piä'nd.. piä!" Palju ka lühendatakse sõnu.
toob kaasa: · inimestevahelise konkurentsi · võrdlemise teiste inimestega (esialgu veel mittemateriaalses mõttes) · ülbuse ning üleoleva suhtumise teistesse inimestesse · iha järjest enamate asjade järele... · Sellised soovid tekivad alles siis, kui inimesed teiste inimestega suhtlevad. Iha asjade järele ei ole algsele inimesele loomuomane (Hobbes ja Locke eksisid). · Koos tsivilisatsiooniga tekib ebavõrdsus. Metsik inimene aga ei ihaldanudki head elu (võttis elu instinktiivselt sellisena nagu see on) ning seetõttu ta ei olnud ka omakasupüüdlik (ta isegi ei teadnud, et selline asi oleks võimalik). · Elu mugavused on teinud inimese õnnetuks. Lihtne elu oli õnn. · Inimestes on aja möödudes toimunud kaks suurt muudatust: inimese füüsilised ja moraalsed võimed on alla käinud inimese enesetäiustamissoovi tagajärjel ning inimene on kaotanud oma kaastundevõime. Tänu mõistusele kaob ka kaastundevõime
annaabi.ee 
