Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · Igikeltsi sulamine · Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAGAJÄRJED INIMESTELE: Näljahädad · Soojenemine süvendab allergiaid · Troopiliste viiruste levik (malaaria, · kollatõbi) Majanduslik langus (põllumaa · vähenemine) TAGAJÄRJED EESTIS! Põhiline temperatuuritõus leiab ·
Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-
jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses. Taimestik Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad
ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt, näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol.
seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga. Sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi- orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine Mida teha, et vähendada kliima soojenemist? · Taaskäidelda oma prügi. Niimoodi on võimalik ära hoida 1200 kg süsihappegaasi teket. · Istutada taimi · Mitte hoida oma elektroonilisi seadeid 24/7 sisse lülitatuna. Sellega saab ära hoida tuhandete kilogrammide süsihappegaasi tekke aastas. · Kasutada vähem motoriseeritud sõidukeid . Iga sõidetud miiliga tekib pool kilogrammi CO2-te. · Hoiduda liigsest pakendamisest
Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt: Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine 6 Tegutse! Mida teha, et vähendada kliima soojenemist. TAASKÄITLE OMA PRÜGI Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel. ISTUTA TAIMI Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad
koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. VENEMAA TAIMESTIK Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased
kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° . Venemaa taimestik Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased.
annaabi.ee 
