Märkides küll, et liberalismi ülesanne pole ammendavalt vastata igale väljakutsele. Tõdedes siiski hiljemalt, et liberalism on kõige efektiivsem ideoloogia, mis tänapäeval end kehtestada kõige enam suudab. Küll aga kahjuks on olnud enim viimastel aastatel suureks murelapseks islamistlikud rühmitused, kes Fukuyama tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige iseloomustab tervet maailma shokeerinud terrorismirühmituse avapauk, mis läks igevesti ajalukku, mil 11.sept 2001 aastal läbi väidetava terrorismirühmituse terroriaktiga USA-s, mis nõudis pea kolm tuhat inimelu. Tegemist oli sündmusega, mis ka väljaande Diplomaatia andmeil võib tunduda hetkena, mil just poliitiline islam võiks olla tugevam ideoloogiline konkurent liberalismile ning ohustada sellega paralleelselt ka F.Fukuyama liberalismi ennustust. Üha aktiviseeruva ja suureneva efektiivsuse tõttu islamistlike rühmituste näol võib
sunnitöölistele hüvituste maksmine on ka praegu täies jõus. 1945. aastal kuulutas Austria end taas iseseisvaks riigiks (Teine Vabariik), ometi jäi ta aga veel kümneks aastaks okupeerituks nelja suurriigi (Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide) sõjaväe poolt. 1955. aastal jõudis Austria täieliku suveräänsuseni. 26. oktoobril samal aastal (sellest alates peetakse seda riigi rahvuspühaks) langetas Rahvusnõukogu otsuse, et Austria jääb igevesti neutraalseks riigiks. Külma sõja lõppemisega on Austria kui senine "ida" ja "lääne"-vaheline piiririik omandanud taas positsiooni Euroopa keskosas. Ida-lääne konflikti asemel, mis oli määravaks faktoriks kuni Nõukogude Liidu lagunemise ning kommunismi kokkuvarisemiseni, arenevad nüüd Euroopas partnerluse ja koostöö uued vormid. Sellel pinnal on Austria läbinud ka uue etapi: alates 1. jaanuarist 1995 on Austria Euroopa Liidu liige ning Lääne-Euroopa Liidu (WEU) vaatlejaliige.
Pierre Bourdieu (19302002) Optimistlikum vaade. Kultuurisotsioloogia rajaja. Suur eeldus, igasugune kultuuriline väärtus põhineb kokkuleppel. · Kultuurilistel tekstidel ei ole püsiväärtust vaid põhineb kokkuleppel . Nt. teoses mis praegu v kaasaegne kunst ei olnud seda veel mõnikümmend aastat tagasi üldse. Mis oli kunst paarkümmend aastat tagasi, ei olnud seda jälle omakorda üldse enne seda aega. Ei ole olemas ühesõnaga läbi aegade igevesti kestev nähtud kunst, vaid iga ajastu lepib enda jaoks ise kokku, mida kunst tegelikult tähendab. Sellel kultuuriväljal, kus kokkulepe tekib sünnib on väärtuse skaala teiste väljadega (majandus väärtuslikum on see mis rohkem maksab, poliitika millel rohkem võimu, teostada) täiesti ümber pööratud. Kultuuriväljal oma väärtusega on pigem vastupidine. · Kultuuri välja väärtusskaala on ümber pööratud