ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond linlane kurkki metallraha marss keskkond kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernn...
- Olen junalta poistumassa ja pyytän apua! (Olen rongilt maha minemas ja palun abi) - Anteksi! Pääsenkö täälta asemaaltta vanhan kaupunkin kautla keskusta? (Vabandage! Saab vanalinna kaudu keskusesse?) - Kyllä (Jah) - Teillä täyty mennä sieltä suora, sitten pikaisen vasemalle ja sen jälken raatukseltta taas pikaisen vasemalle, sitten olet suora keskustassa. (Te peate minema sealt otse, siis natuke vasakule ja see järel raekojaplatsilt jälle veidi vasakule, siis oled otse keskuses) - Kiitoksi! Mutta pyytän viela apua. Mitän keskustta pääsen Stocmannille? (Tänan! Aga palun veel abi. Kuidas saab keskusest Stocmanisse?) - Kääntukä keskustta vasemalla sitten menkä paremalla puolta tietä, kun Stocmann on näkuvissa. (Keerake keskusest vasekule, siis minge paremalt poolt teed kuni Stocman on näha) - Kiitos, Stocmann on tosi kaunis kauppa! (Tänan, Stocman on väga ilus kauplus) - Kävelyn melkoi puoli päivä siellä. (Käin p...
Sõnad, mida kasutatakse tihti vales tähenduses Enne varem, esmalt Enne mõtle, siis ütle Ennem pigem Ennem surm kui niisugune elu. Vahel kellegi või millegi vahel, mõnikord, vahepeal Olen vahel halvas tujus Vahest ehk, võib-olla Vahest astud minu poolt läbi? Peale kellegi või millegi peale,lisaks, järel, alates Peale mind tulgu või veeuputus! Pärast hiljem, edaspidi, seejärel Hakkas viha pärast nutma. Järgi - kohaselt, põhjal, alusel Orienteerub taevatähtede järgi Järel taga, pärast Mul on kolm eurot veel järel Õieti õigupoolest Ega ma teda õieti tunnegi Õigesti vastand valesti, vääralt Kas ma ikka sain sust õigesti aru? Enamus arvuline ülekaal Meie klassis on tüdrukute enamus Enamik suurem osa Enamik meist töötab 1. Sõnu ,,enamik" ja ,,enamus" EI KASUTATA MITMUSES!!! Need on sisult mitmuslikud, aga vormilt ainsuses! Tähendab, ei ole olemas vorme, nagu ,,enamustele" või ,,enamikele", vaid ,...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara ...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil suhtlen sõpradega arvuti abil ka siis, kui nad on mu kõrval. Tei...
Kes on edukas inimene? Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas on inimestel aina raskem edu saavutada. Üha enam püstitatakse kõrgeid eesmärke, milleni püüdlemine on raske, kuid kui inimene on selle saavutanud, tema unistused on täitunud, siis on ta edukalt oma elu elanud. Kõik eesmärgid saavutanud inimene ongi edukas. Sportlastelt oodatakse palju. Nende treenerid avaldavad pidevalt pinget jõuda kaugemale, luua uusi sihte, alati püüelda millegi poole. Erki Nool, väga edukas kümnevõislteja, ta tuli 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydney`s kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Sportlasel ei saa olla paremat eesmärki kui olümpiavõitjaks saamine. Kaido Höövelson, tuntud ka kui Baruto, väga edukas sumomaadleja. Kaido on võitnud mitmeid võistlusi Jaapanis ja Eestlased saavad ta üle uhked olla. Sportlasi, kelle nimesid tuntakse, on millegi väga erilisega silma jäänud, mistõttu võib neid edukaks nimetada. Enamik inimesi tahab saada rikkaks ja mõjuvõim...
1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli ...
Nited Too rohkelt konkreetseid niteid, fakte. Nited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks. Too niteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine jrelduste ja kokkuvtte tegemisel nidetele. 7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
annaabi.ee 
