ei saa minna lõpmatusse ning kuskil peab olema algus. Sarnane paradoks esineb kana või muna küsimuses. Igaüks saab aru, et kumbki neist pidi olema alguses, et selline kett võiks tekkida. Teiseks tõestab Aristoteles, et ükski asi ei saa olla samaaegselt impulsi andja ja vastuvõtja. Seega mitte miski ei ole ühesama liikumise suhtes liigutaja ja liigutatu. Ja nõnda mitte miski ei liiguta iseennast. Viimases, XV peatükis kirjutas Aquino Thomas Jumala igavikulisusest. Selles oli lahti mõtestatud olemine ning mitte olemine. See on otsus kas tekkida või kaduda ning nii olemisel kui ka mitteolemisel on põhjus. Põhjust olemiseks võib üle viia näiteks mõnele taimele. See eksisteerib, et oma liiki edasi viia ning selle kadumise põhjuseks on näiteks viljakuse kadumine. Selline olemise ja kadumise jada moodustab omaette Goldbergi masina, kus ühe doominoklotsi kukkumine on põhjuseks õhupalli plahvatamisele. Kuid see
ihaldasid kirgedest vabanemist ja püüdsid ennast mitte vaevata küsimustega, mida nad ei suutnud lahendada. Marcus Aureliuse elu ja mõtted edastavad inimestele kolm õppetundi siin-ja-praegu-türannia eest põgenemiseks ning aitavad muuta raamatus toodud juhised nii konkreetseks ja kasulikuks kui võimalik. Esiseses õppetunnis on tähelepanu keskmes mittetöötamine, teises räägib mees terviklikust sisenemisest teemasse ning kolmas igavikulisusest. Marcus Aurelius arendas nägemust töö, elu ja mõtiskluste ühedamiseks. Erilist lähenemist kinnitas tema päevik, hilisõhtute üksinduse kaaslane, mis sobis tema elu ja isiksusega. Eesmärgid, mille poole Marcus püüdles, olid palju tähtsamad vahenditest, mida ta kasutas. Üle kõige otsis Aurelius varjupaika ja uuendust, läbiproovitud tõdesid ja sellise elu kujutlusi, mida ta tahtis elada. Tema eeskuju järgijad peavad otsima oma lähenemisi mõtiskluse kunstile. Seda tehes
Bulgakov meister ja margarita 8 käsku nagu piibli10 käsku. Veel kasutas-Piiblimüüdid, Kristuse müüt, Faustimüüt, kunstnikumüüt, argimüüt (nõukogude reaalsuse mütologiseerimine), hullumeelse kuju, femme fatale’i tõlgendusvõimalused Margareta tegelaskujus. -Bulgakovi ja “M ja M” kultuslik staatus tänapäeval. Bulgakov kui emblemaatiline ahistava totalitaarse režiimi all kannatav kirjanik, kes annab tunnistust on õigluse võidulepääsust ja kunsti igavikulisusest. -“M ja M” mütologiseerimise tasandid: parodeeriv ja pühalik eksisteerivad kõrvuti, üleminekute dünaamika, romaani keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu
annaabi.ee 
