Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu ''Maa lapsed'' (1965) ilmus kassetis ''Noored autorid'' III, teine kogu ''Laulud tüdrukuga'' (1967). Mõlemates teostes on räägitud maaelust, mis on ka mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus ''Avalikud laulud'' (1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runnel on veel kirjutanud väga palju teoseid. 2009. Aastal andis ta välja ''Videviku'', mis on väga kuulus noorte seas. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runnel ise on öelnud : "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [..
Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”. “Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976)
1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus
nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära". Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. "Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust "päeva mürgisest viljast", soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht
annaabi.ee 
