Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a. Kunstiliselt kõige kandvam kogu. ,,Kadunud kodu" 1920. a
koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat" (1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000). Luuletust ,,Need ei vaata tagasi" võib pidada üheks tema tuntumaks luuletuseks.
Realistlikuma nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, suuna iseloomulikumaks teoseks on novelle vastavuse. Enno nägemused sünnivad pea alati "Hingemaa" (1906), milles antakse tõetruu pilt tundeintensiivsel hetkel ja toonitavad üht või teist mõisamoonaka väljapääsmatust elust. Tuglase põhimeeleolu, tunnet. Esile tuleb igatsustunne. E. arengut meeleolurikka ja psühholoogiliselt lüürikat keskset osa nimetatud igatsusluuleks. vaatluselt teravdatud novelli poole näitavad kogud Selles esineb sümboleid (lillesümbol "Ma tunnen "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas"(1913). I lillesid")E. tõstab esile üksikuid objekte või detaile maailmasõja ajal jõudis maapaos viibiv Tuglas ja ühendab need oma tundeväljenduses uude loomingujärku, mille juhatas sisse romaan meeleolukateks kõlaseosteks. E. on Liivi "Felix Ormusson"(1915). Novellikogudel
aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus
annaabi.ee 
