Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus, mille avab igatsuslaul ,,Oma saar". Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust. (1905 ilmunud ,,Jõululaul" häbimärgistas tsaarireziimi) ,,Tuulemaa" Suitsu 2. kogumik ilmus 1913. a. Selleks ajaks oli autor jõudnud kõrgema nõudlikuse ja esteetiliste tõekspidamisteni. See kogu esitab teda küpse meistrina. "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses
peetava vaatepunktilt. Tumedamaid jooni, aimatavat skepsist või edasipürgija väsimushetkede tunnistamist leidub luuletustes ,,Muremõtted käivad rinnas", ,,Ma küdevasse ahju heitsin lehed" ja ,,Käe naale viimaks toetasin pää". Nii tagasihoidlikult kui need tundetoonid esinevadki, aitavad need varjundada muidu ühtlast võitlusmeelsust. Uudsena omas ajas mõjus G. Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane. Ometi on ,,Elu tule" armastuslüürika enamasti veel tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100
kirju kandva tsükliga. Kuid ka neis lõikudes on hetki, kus inimlik traagika uhkab religioosseist mo- tiividest üle, neid enda alla mattes ja tühistades. Siis sünnivad luule- tused maharõhuvast, kurbusest, üksindusest, kodutusest (,,Kevad, kui koju tuli", ,,Suures ilmas ko- duta") Ka kolmanda vihu armas- tuslauludesse tungib sageli külm teise maailma valgus. Kolmanda vihu kõige kunstiküpsemad luule- tused on Haava loonud suurest ilu- igatsusest, oma ammusest saatjast. Igatsuslaul ,,Kesk sügavat (Anna Haava mustas kleidis triibulises kleidis oleva naise kõrval) Venemaa metsa" kujutab endast ainulaadset lüroeepilist kompositsiooni: Kesk sügavat Venemaa metsa Mets ümberringi on härmas Kuupaistel hiilgab aas- kui oleks õisi täis; Külm, sügav, vaikne lumi kui tume marmor sääl paistab. sääl särab ja hiilgab maas. Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega
annaabi.ee 
