nuhtluse halastamatu koot inimlikku nisu, kuni kõlkad on ivadest eraldatud...Liiga kaua on see maailm kurjaga sobimuses olnud. --- Ilma jumala valguseta oleme me nüüd juba kaua katku pimeduses." See oli tõepoolest niisugune aeg, kus armastatu kõige elavamalt meenus. Enne kella nelja hommikul ei tee inimesed enamasti midagi ja magavad, isegi kui öö on olnud reetmise öö. Jah, selle ajani magatakse, ja see on lohutuseks, sest rahutu südame suurimaks igatsuseks on armastatud olenidga lakkamatult koos olla, või kui tuleb lahusoleku aeg, siis matta see olend unenägudeta unne, millest ei tahaks ärgata enne jällenägemise päeva. Päike ja katk tuhmistasid kõik värvid ja peletasid minema rõõmu. ,,Ma olen liiga kaua töötanud haiglates, seepärast ei saa kollektiivne karistuse idee mulle kuidagi südamelähedane olla."---,,....,et katkul on oma hüved, et ta avab silmad, paneb järele mõtlema." ---
Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 19071914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova
poegadel ja tütardel, mitte nende kuninglikul sool). Või siis sellepärast, et Olovernes magama jäi. (Tammsaare isegi on öelnud: Naise juures, kes on alasti, ei tohi mees mitte mõtlema jääda. Saati siis veel magama.) Magava mehe mõõk Sellise tõlgendamisviisi poole suunab meid paari hästivalitud detailiga ka lavastus. Näiteks, kui Olovernes ütleb, et noored naised «hüüavad mind oma igatsuseks», silitab ta samal ajal käega oma mõõka. Kui hiljem ütleb Juudit ümmardajale, et ta tahab minna Olovernese telki «magava mehe mõõka» puudutama, sisalduvad selles lauses juba võrdselt nii sõjariist kui selle freudistlik metafoor. Kui aga ümmardaja vanema ja kogenuma naisena Juuditit «magava mehe mõõka» puutumast keelab, lausub ta seda viisil, et on ilmselge, et ta sugugi mitte seda riista silmas ei pea, millega päid raiutakse. Ja
individuaalseid tingimusi mitte lihtsalt kui antusi, vaid kui ajalooliselt kujunenuid, järelikult muutuvaid ja muudetavaid. Tema varasemat neomarksismi varianti ja ilisemat evolutsiooni on ilmestanud esiplaanil olev moraal.Ühiskond ilma moraalita tähendaks talle ühiskonda ilma vaimuta. Olulisel kohal on teoloogia tema töödes, sest mis muu takistaks inimesi tegemast selliseid õudusi nagu Hitler ja staalin tegid, kui jumal. Ise nimetab ta seda Igatsuseks Teistsuguse järele. Kritiseerib positiviste, kes leidsid, et jumala surnuks kuulutamine on ühiskonna arengu seisukohalt hea. Algselt marksist, leidista peale II Maailmasõda, et Marks oli eksinud tootmissuhete 74 väljakujunemine ei vabasta ühiskonda valitsemisest.Alustas ühiskonnakriitikaga, mis kasvas üle tsivilisatsiooni kriitikaks.
annaabi.ee 
