Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes
luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: kord neile, kes veel näevad und, me müristame kõrvu sõjalugu! Algab ,,Noorte laul", mis lõpeb piibellikult karmi ähvardusega: ,,ja tulikirjal välkuval
Wagner peab minema, kuulis ta igalt poolt ühehäälselt. Ludwig saatis oma peaminister von der Pfordtenile kirja: ,, Minu otsus on kindel- R. Wagner peab Baierist lahkuma. Ma näitan oma ustavale rahvale, et tema usaldus, tema armastus on minu jaoks kõigest muust üle." Vaeval oli Wagner ära sõitnud, kui Ludwigit haaras kahetsus ja ta võttis nõuks meister tagasi paluda, esmajoones iseenda pärast: ,,Oo igavesti igatsetu, luba mulle, et Sa tuled, sest ainult siis saan ma elada, muidu kidun ma olematuks, saan rõõmutult hukka!" Edaspidi vältis ta neid- ministreid ja ametnikke. Münchenit ja münchenlasi. Üha enam keeldus ta oma kohuseid täitmast. Kuningas hakkas peitma ennast oma üksindusse. See oli absurdne, peaaegu ebaloomulik. Kahekümneaastane kuningas, vaevalt kahe aasta eest kuningaks saanud, sarnanes liblikaga, kes oli ühtäkki tiivad laiali löönud,