Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka koorilauljad tragöödiaetenduses
ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a. Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest koosnevad lammimetsad (Ta, Sa, Ja, Kü, Va, Pä), leidub ka puisniite ja lamminiite. Haruldastest lindudest ja imetajatest elavad piirkonnas must-toonekurg, kaljukotkas, rabapüü, valgeselg-kirjurähn, lendorav, laane-karihiir jt. Kasvab ka haruldasi taimi. Matsalu rahvuspark
Olgu siis klassitsistlik Karl Ernst von Baeri elamuna tuntud hoone Veski tänaval, Kassitoome nõlval, mille poolkorrusena vormistatud madalate akendega teine korrus (nn. trempel- , ka nivendisein) on meie arhitektuuripildis haruldane (Põhjamaades seevastu väga levinud). 1.3.3.2 Supilinn Kaua aega lõppes Tartu linn praeguse Botaanikaaia kandis, sealt edasi laius märg Emajõe luht ja ligipääsmatu soo. Kui Emajõe veeseis alanes ja igakevadised üleujutused lakkasid, võeti piirkond kasutusele juurviljaaedade tarvis. Maa oli madal ja odav, muld aga viljakas ja köögiviljade kasvatuseks sobilik. 19. sajandil hakati siia vähehaaval ka madalaid puitelamuid ehitama ja tekkisid esimesed tänavad. Kuni II maailmasõjani pidevalt tihenenud hoonestus koondus eelkõige tänavate äärde, kvartalite sees säilisid suured aiamaad. Nõukogude ajal muutus hoonestus põlengute läbi suhteliselt