1206.-1207. aastal sõlmiti piiskop Alberti äraolekul leping, mis andis mõõgavendadele 1/3 Liivimaast. Liivlaste ristimine- Kirikliku ja ilmaliku võimu ülesehitamise oluliseks sammuks oli Daugavgriva tsistertslaste kloostri rajamine Väina suundmesse 1205.-1208. aastal, mille esimeseks abtiks sai Theoderich. Paikkondade ristimise järel määrati kindlaks kirikukihelkondade piirid, nimetati ametisse preestrid ja asuti kirikuhoonete rajamisele. 1206-1207. aastal ristiti Idumea rahvas; 1208. aastal Talava ja Ümera latgalid. Latgalite liit ristisõdijatega- Ordu poliitika oli suunatud oma võimuala kasvatamisele seda piiskopiga jagamata. Selleks mõõgavendade ordu sõlmis liidusuhteid Talava latgalidega ja võndlastega (1208). Sõda Eesti alal 12081227- Idumea preester Alebrand läkitati 1208. aasta alguses Ugandisse, küllap Otepääle nõudma tagasi kunagi veel enne Riia rajamist saksa kaupmeeste käest ära võetud vara, mille väärtus olnud üle 900 marga
rikkama hellenistliku riigi osaks. Algas pikem rahuaeg. Üldiselmooustus Ptolemaiose riigi rajajaks oli Ptolemaios I Soter (311-283) , järglaseks Ptolemaios II Philadelphost (283-246), keda kasvatati hoolikalt valitseja ameti tarvis. See teine kuningas valitses ligi 40 aastat ja tema pikk valitsusaeg tähistas riigi arengut. Juudamaa (judea) oli selles riigis nõnda kui Pärsia riigiski omaette administratiivseks üksuseks, nõndasamuti lõuna ja põhja pool sellest Idumea, Samaaria. Galilea ning idapool Jordanit Ammantis, Gaulanitis jne. Neid maakondi nimetati hyparahiateks; nende eesotsas seisis hyparchos, kellele oli kõrvale seatud oikonomose nimetust kandev majandusmees. Juuda hyparchia oli sisemiselt ja religioosselt autonoomne. Hyparchose asemel oli selle eesotsas ülempreester, kelle kõrval oli üksikuist sugukonna peadest ja vanemaist koosnev nõukogu: gerusia. Säärasest greeniumist on juttu juba
Territoriaalne piiritlemine Palestiina - maa Vahemere ja Jordani jõe oru vahel ning Surnumere vahel. Piirkonna nimi tuleneb nn. mererahvaste hulka kuulunud vilistite (hbr. Peleset) järgi. Viimased rändasid siia 2. at. lõpul e.m.a. Tänapäeval hõlmab Palestiina ainult Jordani jõest lääne pool asuva ala, kuid meid huvitaval ajaloolisel perioodil kuulus sinna vähemalt ajutiselt ka teisel pool jõge asuv maa. Palestiina ajaloolised piirkonnad on Galilea, Samaaria, Juuda ja Edom (Idumea). Piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis. Umbes 3000.a. e.m.a. (eneoliitikumis) oli Jericho õitsev linnaline keskus. El-Amarnast leitud savitahvlid tõendavad, et sel ajal oli piirkonnas mitu Egiptusele alluvat linnriiki, s.h. Jeerusalemm. 1. RIIKLIK ARENG Juudi hõimud ilmusid 2. at. keskel e.m.a. Palestiinasse Araabia poolsaarelt. Seni nomaadidena ringi liikunud hõimud muutusid Palestiinas järk-järgult paikseteks maaharijateks. Protsess
annaabi.ee 
