Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"idudesse" - 3 õppematerjali

Kõrgema riskitasemega toiduained
7
docx

Kõrgema riskitasemega toiduained

ee/kuidas-poes-toitu-valida/pakendi-margistus/sailimisaeg-ja- sailitamisjuhis Kõiki toiduaineid hoitakse pimedas. Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele ­ nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida koguneb eriti palju roheliseks tõmbunud kohtadesse ja idudesse. Ka kartulit hoitakse pimedas. Solaniin võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid. Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas. Vanasti raputati taimeõlisse ka veidi soola, et säilivusomadusi parandada.

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Taimekasvatuse arvestuse konspekt
6
docx

Taimekasvatuse arvestuse konspekt

 Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas.  Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis:  Tärklis – Peamine varutoitaine.  Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist).  Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%.  Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse.  Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4  Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada

Botaanika → Taimekasvatus
8 allalaadimist
Taimekasvatus-loeng
8
docx

Taimekasvatus, loeng

Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%. 27. 2.4 Teraviljade kasvufaasid 1. Idanemisfaas ­ algab idujuure väljatungimisega läbi terakesta. Idandi kasvu mõjutab temperatuur, niiskus ja õhuhapnik. Tõusmete ilmumiseni peaksid esimese rühma kultuurid kasvama 6...12°C juures, teise rühma kultuurid aga 15..

Põllumajandus → Põllumajandus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun