Kuid kes tahab, see suudab. Takistused ongi nende ületamiseks! Üks suurim põhjus gümnaasiumisse mitte minemiseks on sõbrad. Kui sõber ei lähe gümnaasiumisse, miks peaksin mina? Kui elatakse pisikeses kohas ja kooli tuleb minna suurlinna, siis on see kindlasti keeruline. Raske on jätta enda sõbrad, kellega on 9 aastat koos oldud ja kohaneda täiesti uute kaaslaste ja väljakutsetega. Elu suurtes linnakoolides on tunduvalt teist laadi. Õpilasi ei võeta kui kui idiviide. Põhjuseks on - pole aega. Seal on kõik lihtsalt mingid häguselt tuttavad näod, kellele õpetaja on sunnitud monotoonselt teadmisi edasi andma. Lihtsam on jälle käega lüüa ja vapralt semude sabas vantsida, ning kaasa minna sõprade ideedega ning leppida nende maailmavaadetega. Olgu need siis millised tahes. Kui sõbrad on elupõletajad, siis kaasneb sõprusega ka halvale teele minek. Alkohol, meelemürgid, tubakas.
New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda. Raymond Scupin (1992) Cultural Anthropology: A Global Perspective. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda." Raymond Scupin (1992) Cultural Anthropology: A Global Perspective. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
annaabi.ee 
