9 Ammu on tähele pandud: ,,Naljaka üle naerda tähendab suhtuda sellesse täiesti tõsiselt." ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees, kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see ,,arst" talle ütles. Samaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra. Mõte samaanist kui vaimuhaigest kogus populaarsust 20. sajandil. Kui varemalt peeti samaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need ,,väljavalitud" on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi, mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust samaaniks saada. Mõned teadjamehed süüdistasid taolises ebanormaalses käitumises aga keskkonda, kus elati. Näiteks tähistas termin ,,arktiline hüsteeria" Siberi ja eskimo rahvastel esinevat labiilset käitumist, mis on põhjustatud pikkadest talveöödest, ühekülgsest toidust tingitud vitamiinivaegusest.
Mõskin ja Rogozin saadavad öö mööda Nastasja surnukeha juures. Kui uks mitu tundi hiljem maha murti ja inimesed sisse tulid, leidsid nad tapja täiesti meelemärkusetult palavikus maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede., nagu tahaks ta teda hellitada või vaigistada. Aga ta ei saanud enam midagi aru ega tundnud inimesi ära. Täieliku ja nüüd juba ravimatu idiotismi seisukorras lähetatakse vürst taas sveitsi. Vürsti üheks peamiseks loomu jooneks on see , et temal on piiritu inimarmastus ja usaldus. See on sõltumatu sellest, et kas inimene on selle ära teeninud või mitte, vaid hoopis vastu pidi , mida suuremad on inimese kuritööd , seda rohkem kaastunnet ta vajabki. ,, Kaastunne on kogu inimkonna eksistentsi peamine ja võib-olla ainus seadus" Vürsti lihtsameelsus ja usalduslikkus näivad olevat lapsiku ja selle pärast
annaabi.ee 
