RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis.
lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks. Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste
läbipaistmatu, sest selle all pole enam roosasid kudesid läbi paistmas. HAPRAD KÜÜNED. Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes 2 korda sagedamini naistel. Selle probleemi meditsiiniline termin on onychorrexis- küünte lõhenemine ja murdumine. Nimetatud seisundi täpsed põhjused ei ole teada, mistõttu enamus juhtusid nimetatakse nn. idiopaatiliseks küünte hapruseks. Sageli arvatakse, et küüned muutuvad hapraks ja kaotavad elastsuse seoses mõne vitamiini puuduse või sisemise haigusega, kuid tegelikult on see harva põhjuseks. Tavaliselt on küünte hapraks muutumisel suurima tähtsusega välised faktorid, mis põhjustavad niiskuse kadu küüneplaadist, kuid kindlasti peab kaasuma nö. sisemine disponeeritus. Haprate küünte peamine probleem on liigne kuivus. Küünes leiduv vee hulk määrab painduvuse ja elastsuse
hoiduda viirushaigustest, sest need võivad ägestada artriiti. NOORTE LIIGESEPÕLETIK Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16-aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks ehk noorte liigesepõletikuks. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud.
annaabi.ee 
