Jumalat võib ülistada ju ka tänapäeval ja need lood oleks samamoodi kirja pandud kellegi poolt nagu kõik vanad. See tooks rahvast võibolla kirikule lähemalegi, kui sealt kaoks primitiivsus ja avaneks usk. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi. On neid, kes elavad tulevikus, minevikus või veel täiesti kuskil omas maailmas. Kõige praktilisem on elada aga olevikus, õppida reaalaineid ja mõelda peaga. Selge mõistus ületab alati idiootseid udupäid ja tänapäev on kindlalt igas mõttes üle keskajast. Neil küll polnud kasvuhoone effekti aga meil on seeeest jälle jazz muusika.
1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on narr, kelle hämmastavad trikid on otsakorral ja ta püüab meeleheitlikult muljet avaldada tehes idiootseid grimasse, tõmmeldes. Cioran usub, et inimene, töö inimene, on rumal, ta ei oska mõelda. Inimene aga kellele on antud anne on tark, sest ta kasutab oma annet, mitte ei ole lihtne tööd rabav lootusega ori. Cioran arvab, et inimene on sisimas tegelikult kurjategija, kuid kuna kurjategijaid ja kurjust põlatakse, siis ta otsustab idioodi ükskõiksuse ja ingli apaatia kasuks ning tapab enda, et ta võiks olla hea. Et ta võiks elada, et teda ei põlataks.
seadusandlusega. Saksamaal seevastu jäid aga alles kõik senised ministeeriumid. Ametikohad Hitleri valitsuskabinetis olid vägagi sarnased Weimari vabariigi aegsetega. Toimus küll Weimari vabariigi natsifitseerimine, ent hoiduti murrangulistest pööretest, mis oleks võinud sünnitada vastuhakku. Protsess viidi läbi samm-sammult, iga järgnev samm toetumas eelnevale ja selles oli teatud halastamatu loogika. Vahepeal oli rida täiesti uskumatult idiootseid sündmusi, mis olid legaalsusest väga kaugel, ent mille kohta ei osatud midagi ette võtta. Lõpuks (või siis õuduste alguseks) jõudis aga asi nii kaugele, et natslikus aparaadis sai ülemvõimu niisugune organ, mis oli Weimari vabariigi põhiseaduslikest institutsioonidest nii kaugel, kui üldse võib kujutleda. Kogu reziimi hakkas valitsema kooslus SS/Gestapo/SD. See oli Saksamaa poliitilises struktuuris säärane revolutsioon, mis ületas kõik ettekujutused legaalsusest. 1934
annaabi.ee 
