saadetakse tagasi Sveitsi. (ma EI ole näinud hullemat sisukokkuvõtet, for crying out loud). Pealkirja tõlgendused: 1. Mõskin oli täiuslik inimene südamelt hea, teistest erinev. Teised pidasid teda sellepärast idioodiks. 2. Mõskini haigus muutis ta vaimselt ebaterveks. 3. Kuuldused eelnevast elust tekitasid kõlakaid, et Mõskin on idioot. 4. Sveitsis aitas ta põlu all olevat naist, mille eest teda idioodiks peeti. 5. Idiootlikult käitusid kõik teised, need, kes kahtlustasid Mõskinid kõrgklass; need, kes teisetele silte peale panevad. Olulisemad probleemid: 1. Kuidas suhtub ühiskond neisse, kes ei allu raamidele? Kõrgseltskonna inimesed olid erinevalt Mõskinist omakasupüüdlikud. Mõskin ohverdas oma armastuse; ühiskond nägi ainult, kuidas ise kasu saada näiteks Totski püüdis Nastasjat mehele panna, et ta ise abielluda saaks. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel.
niivõrd moes paljudes lääne kirjandustes. Neile on maailma tähelepanu vaja, meie aga vajame neid. Kui me siin tegime udmurdi luule antoloogia, siis võis tajuda, kuidas see neile meeldis. Hehee, mind tehti isegi Udmurdi teeneliseks kultuuritegelaseks, mis on natuke absurdne. Nõukogude ajal ma teeneliseks õnneks ei saanud. Eesti puhul häirib mind üks asi kui sõidan maailma, läheb mul muidugi inglise keelt vaja. Aga et ka kodus pean igalt ärisildilt lugema idiootlikult valesti kirjutatud inglise keelt, see ajab tõesti marru. Meid ei sunni keegi, aga me teeme seda kõike vabatahtlikult ja see on mage. -- Keda oma ametivendadest kõige kõrgemalt väärtustate? -- Eriti mingeid pingeridu teha ei tohiks, see pole õige. Aga eesti kirjanikest paneksin ma kõige kõrgemale kohale Karl Ristikivi. Tema luule, nii väikeses mahus kui seda on, ja muidugi proosa on ikka kõige kõrgem klass. Edasi tuleb Gailit, kõik need klassikud: Luts, Vilde, Under..
Mustlane raputas pead. «Mina ütlen teile, see on kurivaim Sabnac, suur markii, kindluste deemon. Ta on relvastatud sõduri sarnane, ainult lõvi peaga. Vahel ratsutab ta inetu hobuse seljas. Ta muudab inimesed kiviks, millest siis torne ehitab. Ta on viiekümne leegioni ülem. See on tõesti tema! Tunnen ta ära. Vahel on tal seljas türgi laadi kuldkirja riided.» «Kus siis meie Bellevigne-de-1'Etoile on?» küsis Clopin. «Surnud,» vastas üks naine. Andry Punane hakkas idiootlikult naerma. «Jumalaema annab Haigemajale tööd,» ütles ta. «Kas siis seda ust kuidagi ei saa sisse lüüa?» hüüdis Argoo kuningas jalga vastu maad põrutades. Mustlaste hertsog osutas kurvalt kahele keeva tina valangule, mis ikka veel mööda musta fassaadi pikkade fosforheietena alla nirisesid. «On varemgi juhtunud, et kirikud ise vastu panevad,» seletas ta õhates. «Sellest on nelikümmend aastat tagasi, kui Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis * kolm korda järjest
annaabi.ee 
