· Helidevool ei sõltu mängija hingamisrütmist. Lõõtspill · pärineb Saksamaalt. · Lõõtsaga saab mängida korraga nii meloodiat kui ka saateakorde. · Sobib hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. · Pilli mängitakse nahkset lõõtsa tõmmates ja mõlema käega nuppudele vajutades. · Lõõtsa õhuvool paneb helisema pilli sees asuvad metallplaadikesed. · Karmoska - vene tüüpi lõõtspill Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membranofonid Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tamme vasaraga. Edastati mitmesuguseid teateid. Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmega näppides. heli tekitamisel osalevad nii huuled, keel kui ka hambad. suuõõne kuju muutes saab muuta heli kõrgust
kõrvale viiuli ja torupilli, sest lõõtsaga sai korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill karmoska. Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membrafonid Nendesse alarühmadesse kuulusid Eestis eelkõige rütmipillid. Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides. Parmupilli mängiti meelelahutuseks ning vahel ka tantsu saateks. Parmupill. Mängib Ruuben Kesler, Jõhvi khk. Foto: P. Parikas, ETMM
18. sajandil hakkas tekkima ning 19. sajandil pääseski valitsema uus lauluvorm, mida nimetatakse uuemaks rahvalauluks. Uuemal rahvalaulul on lõppriimiline salmilaul. Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki. · kordofonid · aerofonid · idiofonid · membranofonid Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Idiofonides tekitab heli pilli materjal või korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Membranofonides tekitavad heli pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Kasutatud kirjandus: http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm http://www.rahvamuusika.ee/?s=213 http://www.folk.ee/festival/et/Viljandi-parimusmuusika-festival/Festivalist http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=113 ''Eesti muusikalugu
annaabi.ee 
