objekti( varem tajutud eseme või nähtuse) otsese mõjuta meeleorganeile. Eidetism - võime läbi elada ja esile kutsuda nn eideetilisi kujundeid. Eideetiline kujund on oma ereduses, selguses ja konkreetsuses võrreldav tajuga, ehkki tekib või kestab nagu tavaline kujutluski ilma välisärritaja otsese mõjuta ( rohkem koolieelikute, loodusrahvaste ja kunstnikutüüpi inimeste seas) Ideomotoorika - juhul kui fantaasiakujundid on selged,tugevad , siis tekitavad nad tihti ideomotoorseid akte ( need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad ntx vaevumärgatavas naeratuses,kulmukortsutuses, käeliigutuses, pulsi sagenemises, kehaasendi muutuses vms) Kujutluse liigid Aktiivne - tahteline, sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tahtmatu , tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Unistused jne
Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik
hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, 21 kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid)
annaabi.ee 
