Vene keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4 2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6
ees. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire karv, kuna kehvad majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO?
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase
kombinaatidesse ning arvutud külad olid seetõttu määratud väljasuremisele ja virelemisele. Maad võttis resignatsioon, rahval puudus poliitiline ja kultuuriline arenguperspektiiv ning programm, välja arvatud meeleheitlik ellujäämise-ideoloogia, s.t. lootus kõike välja kannatades ja lihtsalt eestlaseks jäädes rasked ajad üle elada. Eesti hariduselu sisulise külje kõige olemuslikumaks jooneks sõjajärgsel ajal on olnud selle tugev ideologiseerimine ja tõsiolude otsene võltsimine õpetamisel, viimast eriti humanitaarainetes (ajaloos, kirjandusloos jm). Selleks koostati juba 1940. aastal uued õppekavad, lisati uusi aineid (NSV Liidu konstitutsioon, NSVL ajalugu ja NSVL geograafia ning vene keel) ning alustati kiires korras nõukogude õpikute tõlkimist. Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning ülistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte õpetamine kaotati,
Tulemuseks see, et sellest suurest marssalist tehti teisejärguline väejuht. Lingvistiline taust - iga ajastu jätab oma jälje kaasaegsete kõnekeelde, selle ajastu tundmisel on vaja seda lingvistilist tausta paremini tunda. Nõukogude aeg sünnitas uue keele, mis peegeldas nõukogulikke keelendaid, toalitaarse ühiskonna ülepolitiseeritud keel, see oli vajalik vaimsuse, individuaalsuse vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje kasvõi isikunimedesse, nt Traktorina, Rem, Rema - maailmarevolutsioon lühendatult jne. Nõukogude ajastu lingvistilin tähendab ka tohut hulka lühendite kasutamist asjaajamise asjades. Igas valdkonnas (majanduses, julgeoleku valdkonnas jne) kasutati väga palju lühendeid ja nendest lühenditest, teadmata nende tähendust, pole võimalik aru saada, millest juttu on. Eriti palju kasutati kõikvõimalikke lühendeid just julgeolekustruktuurides
annaabi.ee 
