kaasnevad neile Euroopa Liidu kodanike õigused, mis annavad suuremaid õigusi ja avaramaid võimalusi isikute ja tööjõu vaba liikumise valdkonnas. Sellised head väljavaated tulevikule soodustavadki protestima muulasi, kes ei võta vaevaks keelt õppida ja siis otsivad lihtsamaid teid kodakondsuse saamiseks.Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» põhjal on nende inimeste identiteeditunnetus väike, kellel on Venemaa kodakondsus, nad ei seosta end isegi Venemaaga.Vaid neli protsenti nimetas ennast Venemaa venelaseks, 40 protsenti muulastest peab ennast eestivenelaseks. Samastumine ainult Eesti elanikuna ja venelasena tähendab, et seos Eesti riigi või kodanikkonnaga on äärmiselt nõrk. (Henno 2007) Eestis elab 2006 aasta seisuga 10% (136 000 in.) määratlemata kodakonsusega välismaalasi ja elanike koguarvust on siin enim Eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesi-
või muudab meetmeid ilma nendega kooskõlastamata või suhtlemata. Vastupidiselt lääne- maailmale on Venemaal efektiivsus ja moderniseerimine võrdsustatud kontrolliga. Tugeva riigi legitimiseerimine peab tagama seadused ja korra ning sel määral toimub ka riigi tugevdamine ja moderniseerimine. Võimule saades seadis Putin eesmärgiks taastada Vene majanduslik, poliitiline ja sõjaline võimsus ning rahva identiteeditunnetus. See on ka õnnestunud. Riik on muutunud turvalisemaks ja võimsamaks. Taas on saavutatud kontroll majanduse ja avaliku sektori üle , mis vahepeal olid organiseeritud kuritegevuse ja erasektori kätes. Hoolimata usaldamatusest riigi vastu levib rahva seas utoopiline arusaam, et hea isalik riik garanteerib heaolu kõigile kodanikele. Usutakse, et Putin suudab seda teha. Seda näitab ka võimul oleva partei ,,Ühtne Venemaa" (Putini pareti) 65% toetajaskond
Diasporaa kogukonnad elasid erinevates sotsiaalkultuuriliste tingimustes, kujunesid erinevad kultuuripiirkonnad. Juba keskajal eristati: 1. babüloonia juute, 2. sefardi juute (Vahemeremaade juudid; pärinesid suures osas Hispaaniast, kust pagendati 1492.a.; Portugalist 1496 ) 3. askenazi (algselt Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal elanud juudid, kes asusid sealt hiljem Kesk- ja Ida-Euroopasse.) Neis kogukondades kujunes selge identiteeditunnetus, eriti suhetes kristlik-ladinliku ümbrusega. Juutide kohta antud seadused olid eri piirkondades erinevad, suured erinevused eksisteerisid periooditi. 2.4.2. Oma ja võõras õigus 2.4.2.1 Heebrea õiguse ja asukohamaa õiguse vastastikune mõju. Heebrea õigus retsipeeris võõrast õigust. Euroopas oli see märgatav kuni 11/12. sajandini. 1200.a. tardumine. Retsipeerimist soodustas asjaolu, et juudi õpetlased tundsid hästi asukohamaa õigust
annaabi.ee 
