Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema jaoks rikutud seoses Claudiuse võimuletulekuga. Lisaks kõigele muule, Hamlet enam ei tundnud enam ennast ära enda kõikide identiteetide keskelt. Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast painas Hamletit ka küsimus:"Kas olla, või mitte olla?" Hamlet ei teadnud enam kes ta neist isiksustest on ning sellepärast ta ei teadnud ka, kas mitme erineva identiteedina edasi elada, või surra. Vaadates Hamletit läbi areneva indiviidi pilgu, polnud Hamlet peaaegu mitte millegiga rahul. Enamjaolt kõik, mis toimus, lükkas Hamleti kurnavasse sündmuste keerisesse. Hamletil oli raske hakkama saada, sest ta pidi lahendama mitut erinevat probleemi korraga. Teoses näeb, et ta suudab siiski lahendada ainult tema jaoks tähtsamad probleemid, näiteks Claudiuse paljastamine ja tapmine
aseksuaalsed. Sarnaselt teiste LGBT-inimestega kogevad biseksuaalsed inimesed sageli diskrimineerimist. Lisaks diskrimineerimisele, mis on seotud homofoobiaga, kogevad biseksuaalsed inimesed ka bifoobiat. Bifoobia, mis võib tulla nii LGBT-kogukonnast kui heteroseksuaalsest ühiskonnast, seab sageli kahtluse alla sõna "biseksuaalsus" ja biseksuaalse identiteedi. Levinud on arvamused, et kõik inimesed on biseksuaalsed (eriti naised) või et biseksuaalsus unikaalse identiteedina ei eksisteeri. 6 Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus ehk homoseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil.
613 käsku 365 keelavad ja 248 kohustavat. ÜHISKONDLIK-INSTITUTSIONAALNE: judaismi harud Jaguneb ortodokseks (omakorda uus-ortodoksid, ultra-ortodoksid), konservatiivseks (jagunevad liberaalseteks, progressiivseteks jne) ja reformeerituks. Ortodoksed juudid peavad pühakirjast sõna-sõnalt kinni. Konservatiivsed juudid peavad kinni reeglitest, aga aktsepteerivad ka ilmalikku. POLIITILINE Iisraeli riik, juudi rahvusriik Religioossed parteid ja religioossed erandid Religioon on identiteedina nurgakiviks tavad. 13 Kristlus Kristlus on maailma kõige suurem religioon. Tekkis 4.sajandil eKr. Mitmekesisem religioon maailmas? Kristluse nurgakiviks Jeesus Kristus (Kristus on tiitel tähendab võitu, salvitu) sündis kuskil 7 aastat e.m.a umbes 26-36 m.a.j. Tema tegevus oli väga lühikene 1-3 aastat. Kristlus on sündinud juudi traditsiooni sees
poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka
kõrgem kui meestel Haiguse sotsiaalne jaotus: vanus ja haigus · Keskmise eluea kasv kõigis arenenud riikides, nt Ameerikas oli 1900.a keskmine oodatav eluiga 47 aastat, 1989.a juba 75 aastat · Suremuspõhjused erinevad seoses vanusega: imikutel ägedad nakkushaigused, noortel ja täiskasvanutel õnnetusjuhtumid, vanuritel kroonilised haigused · Siiski on haigus ja tervis seotud eelkõige inimese sissetulekute kui vanusega. Tervis ja haigus sotsiaalse identiteedina · Tervis ja haigus on sotsiaalse tähendusega ehk olenevalt sellest, millise hinnangu anname tervisele, tervislikule välimusele, ilule ja haigustele, vastavalt sellele inimesed käituvad ja peavad loomulikuks või ebaloomulikuks indiviidi tervist ja tema haigust. Nt paksust peetakse kaasaegses ühiskonnas häbiväärseks ja ebatervislikuks, mille vastu tuleb võidelda, samas kui teistes traditsioonilistes ühiskondades peetakse paksust ilu ja hea tervise sümboliks
annaabi.ee 
