ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Enamik võtmesõnu pärineb inglise keelest. Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks.
Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi. Sellistel juhtudel võib määravaks osutuda mõne märgi esinemine lauses. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Et programmeerimiskeeled on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks, siis on harilikult
programme kirjutades vigadest hoiduda. 17 / 115 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võib olla lauseid, kus võtmesõnu ei olegi. Sellistel juhtudel võib määravaks osutuda mõne märgi esinemine lauses. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Et programmeerimiskeeled on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks, siis on
UPDATE [(veeru nimi) [,...])] lubab muuta tabelis olemasolevaid andmeid. REFERENCES [(veeru nimi) [,...])] lubab luua viiteid sellele veerule terviklikkuse piirangutes. USAGE - õigus kasutada domeene. PUBLIC - Lubab juurdepääsu kõigile praegustele ja tulevastele andmebaasi kasutajatele. WITH GRANT OPTION - Õiguse saajale antakse luba, edastada enda poolt saadud õigus teistele kasutajatele. õiguse saajate nimekiri - nimekiri õiguse saajate identifikaatoritest (kasutajanimedest). Kui kasutaja loob objekti, saab ta automaatselt selle omanikuks. Vaate loomiseks peab kasutajal olema SELECT õigus kõigi vaate baastabelite jaoks ja REFERENCES õigus tabeli veergudele. Vaate omanik saab INSERT, UPDATE ja DELETE õigused vaate suhtes, kui tal on need olemas iga vaate baastabeli suhtes. REVOKE [GRANT OPTION FOR] {õiguste nimekiri | ALL PRIVILEGES} ON objekti nimi FROM {õiguse kaotajate nimekiri | PUBLIC } [RESTRICT | CASCADE]
mis sellega kaasas käivad. Andmekirjelduskeel Kuna võrgus on erinevate firmade seadmeid, siis iga firma seadmed võivad rääkida oma keelt. Meil on vaja aga erinevatest seadmetest andmed kätte saada ja selleks on standardis ära defineeritud baasandmetüübid. Objektid komplekteeritakse kokku mooduliks. Objektidele nimede andmise süsteem on ISO poolt välja töötatud hierarhiline nimede puu. Nimi koosneb hierarhia nivoode identifikaatoritest. Protokolli järgi liigub kahte sorti andmevahetust: Haldur esitab päringu ja hallatava seadme agent vastab. Kui agendil või seadmel on probleeme, siis ta võib saata haldurile ka avariiteateid. Haldurid vahetavad ka omavahel informatsiooni. Võimalik on hallatavale seadmele saata erinevaid seadistusi ning sellele agent vastab vastusega. Sõnumi võib agent saata haldurile näiteks mingitest erakorralistest olukordadest teavitamiseks.