palka, pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi ( tervislik eluviis, rahu) nad eelistavad otsesid aktsioone, mitte lobismi nad on sageli üleriigilised, vahel isegi üleilmse ulatusega Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsed liikumised: Naisliikumine Gei ja lesbiliikumine Rahuliikumine Keskkonnaliikumine Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identieeti. Identiteet vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Poliitiline kultuur: · kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul · on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele · on jäik poliitiliste muutuste suhtes
Võõraviha on millegi või kellegi tundmatu vastu, sest nende erinevus kasvatab teadmatust ja hirmu, kuid kuulujuttude levitamine ja ühine viha see-eest suurendab rahva ühtsustunnet ning kasvatab turvatunnet. Kalmre artiklis on spekuleeritud sõjaaegse vorstivabriku kuulujutu üle, mis tekkis inimeste hirmust ja teadmatusest. Paralleele saab tuua tänapäeval aktuaalse pagulasteemaga. Ka siin on tegemist “võõrastega”, kes ohustavad eestlaste endi arvates meie identieeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”?
see hea. Situatsioon on muutunud nüüdseks. „Tõde ja meetod“ – üheltpoolt tõde ja teiselpoolt meetod. Meetod tähistab ka teadust – teaduse teaduslikkus on kätketud meetodi. Et teaduslikkus kaduma ei läheks, siis tuleb avardada teadust. Tõde saame tunnetada teadusega, Gadamer erineb siin, et tema ei priviligeeri teadust. Pealkiri ütleb, et on olulised tõe valdkonnad, mida teadusliku meetodiga ei saa käsitleda. Teine valgus filosoofia legitiimsuse ja identieeti kriisi suhtes. Filosoofiale kasulik olla teadus, siis kriis on läbi? (vanemad mõtlejad). Nüüd, 50 aastat hiljem. Modernism ei ole hea. Teadus käsitles ka seda, et see võib kaasa tuua ka hävingut. Teadus ise vajab legitimeerimist? Positiivne roll pole enam iseenesestmõistetav. See ongi teemaks. Tema arusaam on, et filosoofia ei peaks olema epistemoloogia ega metodoloogia, vaid ontoloogia (inimolemine). Windelbandi ja Dilthey käsitlus oli pealiskaudne ja seda tuleb süvendada
annaabi.ee 
