NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati
NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid
Monopol- on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika,kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada: Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast,Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest,Saksamaa soov omandada uusi kolooniad. Suurriikide liidusuhete mehhanism, võidurelvastumine, radikaalsete ideloogiate pärast. Tagajärjed: tekis kadunud sugupõlv,milj. hukunut, impeeriumi lagunemine, uute rahvusriikide teke euroopas,naised osalesid ühiskondlikus elus, uued moraalinormid, Majandus- 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist
siiski võimule tulla Ideoloogia: Saksamaal levinud NSVL-i diktatuurile pani aluse natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi tähtsustas klassivõitluse asemel ette eraomani ja sotsiaalsete klasside rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks kaotamist, muutes kõik inimesed nii lugesid nad rahvuse reetureid, teisi majanduslikult kui sotsiaalselt rahvaid ning kommuniste. Hoolimata võrdseteks. Sellisest arusaamast ideloogiate erinevusest oli mõlema lähtudes ajasidki Venamaa riigi diktaatorite eesmärk aga üks- diktataatorid Lenin ja Stalin oma suurendada oma riigi mõjuvõimu poliitikat. maailmas. Majandus: Majandus suunatud Riik konfiskeeris talupoegadelt kogu sõjatööstusele ja teedeehitusele toodangu; NEP
Õigus: osavõtt volikogu tööst, info saamise õigus. Volitused lõppevad: elukoha muutus, tagasiastumine, eesti kodakonsuse kaotamine, kõrgeks riigiametnikuks nimetamine, kohalikuks ametnikuks niemtamine, tahtlik kuritegu, kaitseväelane. 70. VK struktuur (erinevate toimijate roll), pädevused, ainupädevuse olemus, õigusaktid- nende avaldamine ja jõustumine? VK töökorraldus põhimõtted ja tegutsemisvõimetus. *Fraktsioonid- erinevate ideloogiate esindjaad. Komisjonid- kindla teemaga tegelevad. Täpsem kord määrab ov eraldi. volikogu esimees ja aseesimees- korraldavad ja juhivad volikogu tööd. Allkirjastavad õigusakte, volikogu esindamine. *Seadusega KOV pädevusse antud küsimusi arutab volikogu, kes võib küsimuste lahendamise delegeerida valitsusele. Ainupädevus- eelarvega seotud küsimused (majandus, maksud) OMV juhtide nimetaine ja umbusaldamine.KOV asutuste, ettevõtete jne asutamine, lõpetamine.
annaabi.ee 
