................................................................................ 14 ALTERNATIIVID KRUUSA KASUTAMISELE.................................................................... 14 VIITED.................................................................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Heitvesi on veeseaduse mõistes kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Heitvett käideldakse puhastusjaamades. Heit vesi jõuab puhastusjaama kanalisatsiooni kauda. Kui tegu on aga üksikmajapidamisega, kuhu kanalisatsioon ei ulatu, tuleb majaomanikel oma heitvesi koha peal ise käidelda. Käesolev töö annab ülevaate heitvee kohtkäitluses kasutatavatest alternatiivsetest meetoditest ning tavameetodist. TAVAMEETODID HEITVEE KÄITLEMISEKS Heitvee töötlemiseks haja-asustuses kasutatakse tavaliselt septikuid. Heitvee töötlemisel võib ära kasutada looduse enesepuhastusvõimet
ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid või ühendeid, mida võidakse anda inimesele või loomale haiguse põhjuse selgitamiseks või elutegevuse taastamiseks, parandamiseks, või muutmiseks inimeses või loomas, peetakse ravimeiks." Ravimaine on ravimi valmistamiseks või ravimiks kui selliseks kasutatav aine. Ravimaine maitset, lõhna või muud ebameeldivat omadust varjatakse eri abinõudega. Ravimainet käideldakse või töödeldakse eriliselt, et see muuta kasutuskõlblikuks. Sellist kasutuskõlbliku toodet nimetatakse ravimpreparaadiks. 1 RAVIMID HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Igas haiglas ja perearstikeskuses on raviminõukogu(spetsialistid ravimite alal), kes teeb ettepanekuid ravimite põhivaliku kohta. Põhivalikusse kuuluvad regulaarselt tarvitatavad ravimid. Ravimikäitluse eest vastutab haigla apteek või ravimikeskus. Ravimikäitlus hõlmab
1. Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ü hist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõ rgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õ igesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võ istlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võ ideldakse positsiooni pärast. Tö ö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ü hiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõ eline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostö ömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tö öd
annaabi.ee 
