Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule, tegelased on joonistatud pastelselt ja tihti jääb tekst staatiliseks Kõik 5 trükis ilmunud näidendit on meeleolult sünged, osalt realistlikud, osalt muutub sümbolismi mõju domineerivaks Lisaks pagulasteatritele on Kangro näidendeid lavastatud ka Eestis "Hunt", "Merre vajunud saar", "Kohtumine vanas majas", "Üle jõe" TÄNAN KUULAMAST!
jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanrid. Ditüramb - Ditüramb oli esialgu kultuslik koorilaul Dionysose auks ning muutus kirjandusliku koorilüürika vormiks alles Arioni ajal (7. saj). Ditürambe esitati suurte (kuni 50 lauljat) kooridega ning Atika füülid võistlesid nende ettekandmises omavahel. Suurtel dionüüsiatel peeti kõrvu draamavõistlustega ditürambivõistlusi. Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest. Komöödia - Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose-pühal lõbusad meestesalgad (kr k komos). Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki
5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks). Üheks pidustuste osaks on näidendid, korraldatakse võistlusi valitakse 3 näitekirjanikku, kes esitavad võistlusele 3 tragöödiat ja 1 draama, zürii valib võitja. Autor paneb teksti ka lavale ja algselt esitas koos näitlejatega. Näitleja/lavastaja saab raha (kõik), võitmine on au ja kuulsuse küsimus. Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuste põhjal. Teatri sünd on lähemalt seotud dionüüsiaga. tragos(soku-) + ode(laul) tragöödia Üks seletus võitjale kingiti sokk. Aristoteles annab parema vastuse: tragöödia kasvas välja saatürdraamast, mis pole kurb, vaid meelelahutuslik lugu, mida esitavad maske kandvad näitlejad, kõige tuntum soku mask.
annaabi.ee 
