iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid Aristoteles 1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja defineerime arvu, ehk anname talle mingisuguse vormi/olemuse. Kuju näite puhul on selleks, mitte kuju ise, vaid tema kavand. muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse Antud põhjus on midagi, millest saab alguse asjaga toimuv muudatus. Enamasti põhineb see vormil. Kuju puhul on siis skulptor, kes voolib mingist materialist ideekujundi põhjal kuju.
Need kaks põhjust moodustavad üht tervikut, ning alati on olemas iga asjal. Mateeria all mõistab Aristoteles selleks, millest asi tehtud on. Mateeriaks ei saa pidada substantsi, sest ta ei määratle olevat. Mateerial on võimalik määratleda vormi ja olemasolu, kuna vormil puudub kehaline olemasolu. Mateeria on võtnud suvalist vormi, ning ta on võimeline seda vastu võtma, sest ta ei ole määratud. Vorm on asja ideekujund, mis näitab seda, mille pärast ja kuidas see asi eksisteerib. Substants Aristotelese järgi ongi see olev, mille puhul me saame mateeriat ning vormi eraldada. Substants on kõige oleva alus ja põhjus. Mateeria ja vorm koos moodustavad üht terviku ning see tervik ongi asi iseenesest, ehk olev. Võimalikkusena on mateeria niisugune vorm, mis ei ole saanud tegelikkuseks ehk sellist vormi veel ei ole, kuid mis siiski saab tegelikkuseks.
seeläbi ennast/oma tegevust ka reklaamida, kuid tema alluvuses töötav reklaamiagentuur oskab ainult head reklaami teha. II 1. Põhjus on: a) “see asja sisu, millest ta tekib” – asja tekkimisel/loomisel on põhjuseks see, millest ta tekkinud/loodud on. Näiteks kui ehitaja ehitab maja, on maja tekkinud ehitusel vaja läinud ehitusmaterjalidest, ehk ehitusmaterjalid on põhjuseks. b) „vorm ehk ideekujund, aga see on asja olemuse määratlus“ – Näiteks nagu oktaavi puhul 2 suhe 1 ja arv üldse. c) “see, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse“ – põhjuseks loetakse kohta, kus algab muutumine ja enam ei toimu mingit rännet/liikumist, jäädakse paikseks. Näiteks kui puu seeme peale ringi lendlemist lõpuks kuskil maandub ja jääb sinna paigale, kasvades lõpuks puuks. d) „eesmärk, s.t
Aga vormi all saame aru ideed, või ideekujundit. Vorm selgitab meile mille pärast see asi olemas on, mis see üldse on ja kust me sellest teame. Iga asi meid ümbritsevas maailmas on määratletud oma vormi poolt. Need kaks põhjust moodustavad üht tervikut, ning alati on olemas iga asjal. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus? Selgitage viimast näite varal. Mateeria all mõistab Aristoteles selleks, millest asi tehtud on. Vorm on asja ideekujund, selgitus sellele mille pärast ja kuidas see asi eksisteerib. Substants Aristotelese järgi ongi see olev, mille kohta me saame mateeriat ning vormi eraldada. Mateeria ja vorm koos moodustavad üht terviku ning see tervik ongi asi iseenesest, ehk olev. Substants on kõige oleva alus ja põhjus. Vormi võimalikkus on mateeria ning vorm iseenesest on tegelikkus. Mateeria on vormi võimalik määratlus, olemasolu, kuna vormil puudub kehaline olemasolu. Mateeria on võtnud suvalist vormi,
oleva printsiipide ja põhjuste uurimisega. Oleval on kaks põhilist tähendust. Esimene neist on, et ta tähendab asja olemust. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,, mis see asi on?" Teine on see kui ta tähendab kvaliteeti, kvantiteeti või mõnd muud predikaati. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,,missugune see asi on?" 2. Mateeria on miski, millest mingi asi tehtud on. Näiteks vask, raud, kuld jne. Vorm on ideekujund ehk see asi, mis mingist asjast just selle samuse asja teeb. Näiteks taburet on taburet just selle tõttu, et tal puudub seljatugi, muidu oleks ta tool. Substants on mingi eriline olemasolemise viis, mis koosneb/tuleneb vormist ja mateeriast aga ei ole kumbki neist. Näiteks siis puust tool ei ole puit ega ole ka see vorm(nn seljatoega taburet) ehk see kuju, vaid ta on istumiseks mõeldud koht. Võimalikkus on see, kui see asi võib oma loomult olla mitu asja
annaabi.ee 
