Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ideekavandite" - 3 õppematerjali

Eesti esimene üldlaulupidu
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

esimesed neli üldlaulupidu, laulis sel suvel ligikaudu 16 000 lauljat publikule, kelle arv ulatus 70 000-ni, Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale. Mõlemas linnas toimus pidu lauluväljakul. Kooride poolt esitatud repertuaar koosnes enamasti koorilauludest, lisandusid mõned rahvalauluseaded, suur hulk laule oli populaarsete koorilauludena tuntud peaaegu sada aastat. (1998) üldlaulupeo kunstiliseks juhiks sai Ants Soots. Üldlaulupeo direktsioon kuulutas välja ideekavandite konkursi, kuhu esitas oma variandi ka EMA dirigeerimise osakond. Töögrupis tuli Ene Üleoja mõttele, et seekordse laulupeo märksõna võiks olla Kalevipoeg. See saigi edasise töö aluseks. Idee ei tähendanud, et lauldakse ainult "Kalevipoja" tekstidele loodud laule, olulisem oli "Kalevipoja" sõnum. See ongi ju mõte, mis annab meile julgust, tuge, usku ja tahet paremaks saada. Teine moment, millest toimkond lähtus, oli laulupeo traditsiooniline, väljakujunenud kooslus

Muusika → Muusikaajalugu
84 allalaadimist
Referaat Alar Kotli
16
docx

Referaat Alar Kotli

3.3. Laululava Tallinna laululava sai sõjajärgse arhitektuuri tähtteoseks, mille väärtus püsib tänaseni. Samal koal asetsenud vana puust laululava oli ehitatud 1928. .a. Karl Burmani projekti järgi, kuid juba kahel korrala August Taugi poolt ümber ehitatud ning ei vastanud enam kaasaja nõuetele. Laululava ja selle ümber oleva näituseväljaku arhitektuuri ja planeerimise ideekavandite võistlus kuulutati välja 1956. a. hilissügisel. Teistest märgatavalt tugevamatena eraldusid võistlustööd ,,Fa" ja ,,Do-la-do-fa". Kuna züriis tekkis vaidlusi, kumba tööd eelistada, mindi üle hääletamisele

Arhitektuur → Arhitektuur
36 allalaadimist
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ
54
docx

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ

○ Kunstikool “Pallas” riigistati , edaspidi Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgem Kunstikool; ○ Riigi Kõrgem Kunstikool sai J.Koorti nim. Kõrgemaks Rakenduskunsti Kooliks. ● “Präänikupoliitika”: ○ uue võimu esimestel aastatel ei sekkutud kunstnike tegemistesse, kuid jälgiti seda terasemalt; ○ konkursside ja riiklike tellimuste abil püüti meelitada kunstnikke looma uut võimu ülistavat kunsti. ○ ideekavandite võistlus üldkasutatavate hoonete kaunistamiseks; ■ E.Kits “Võim Internatsionaali”; ■ E.Haamer “Sepp”; ■ N.Kull “Ehitus”; ■ Adamson-Eric “Lõuna-Eesti”. ○ oktoobripühade-eelse Tallinna kaunistamiseks: ■ Võidu väljak-32500 kr; ■ Raekoda+plats (7950 kr); ■ Turu väljak (10 250 kr); ■ veel 10 hoonet (30 000 kr).

Kultuur-Kunst → Kultuur
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun