parimaks teenäitajaks tema filosoofiasse. Fichte suri 52-aastakselt tüüfusesse, millesse ta nakatas ka oma naise, kes töötas halastajaõena. [2] Johann Gottlieb Fichte filosoofilised vaated ,,Ma olen elav nägemine." ,,Millise filosoofia keegi valib, sõltub sellest, missugune inimene on." Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis ta Baruch Spinoza jälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794). Filosoofia algab õigupoolest paratamatu valikuga kahe alternatiivi, dogmatismi ja idealismi vahel. Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist.
(1) 3.3 Positiivne vabadus Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et inimene saaks otsustada ise oma elu üle. Esmapilgul pole positiivsel vabadusel negatiivse vabadusega mingit vahet, kuid filosoofia ajaloos on vabaduse positiivse tähendusega toimunud kummalised muutused seoses sõna ,,ise" mõistmisega. Otsustusvõime, võimaluse positiivseks vabaduseks, määrab mõistus. Kuid inimeses on lisaks mõistusele veel meeled, himud jne. Idealistlikus filosoofias on Platonist peale lahutatud inimene mõistuspäraste printsiipide järgimises. Seega isik, kes mõistust ei kasuta, ei ole antud käsitluse järgi vaba ka siis, kui teda keegi ei takista. Positiivset vabadusekontseptsiooni on väga kerge arendada sunni põhjendamiseks. Positiivse vabaduse küsimus on poliitilise autoriteedi küsimus. KOKKUVÕTE Mõiste vabadus tähendab inimesele midagi ülimat. Selle poole püüeldi ja püüeldakse ka edaspidi
alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. 2 PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Euroopa filosoofia sai alguse muistses Kreekas, kus oli rohkesti õpetlasi-filosoofe, kes juurdlesid maailma olemuse ja elu üle. Antiikne mõtlemine on saavutanud oma loomingulise kõrgpunkti Platoni idealistlikus süsteemis. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise.
annaabi.ee 
