Luges palju. Muidu oli vaikne ja tagasihoidlik, aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ka ratsutamise, vehklemise ja ujumisega. Kool saavutas eristaatuse, mida on võrreldud ka ülikoolidega. Esimene ilmunud luuletus 1814, kasutas pseudonüümi N.k.s.p. Kui lütseumi lõpetas, oli tuntud nimi. Teda huvitas rohkem luuletamine kui välisministeeriumis olemine. Ei pooldanud muudatusi. Tolle aja silmapaistvamad luuletused : ,,Küla", räägib maaelust idealiseerivas võtmes, seal pole ametnikule piiravaid norme, inimesed on võrdsed. Puskinit hinnatakse, sest ta käsitleb igapäevast elu, aga toob välja harjumuspärast ja ebaloomulikkust nt orjus. ,,Priius" mõistab hukka türanlikkuse kui ka rahvavägivalla (pr revolutsioon). Pigem kujutab ideaalis ette konstitutsioonilist monarhiat. Viljeles ka epigramme (lühike, pilkav luuletus). Kirjutas nii tsaari kui tema soosikute kohta teravaid avaldusi. Aja jooksul tuli välja,
Taotletakse vormi peenust, värsi hoolikat viimistlust. Suurimad tulemused luule väikevormide alal. Need on mütoloogilise ainestikuga armastusteemaline jutustav eleegia, epigramm, epüllon. Filoloogiline, poeedid uurivad kirjandust ja demonstreerivad oma teadmisi tekstis. Sotsiaalsed ühiskondlikud ambitsioonid tekstides puuduvad, esikohal ükskikisiku tundeelu ja looduskirjeldused. Jutustav eleegia, epigramm ja epüllion (lühieepos). Bukoolika ehk karjuseluule, mis kujutab idealiseerivas laadis lihtsate inimeste, peamiselt karjuste rahulikku elu looduse rüppes, oli tugipunkte kreeka folklooris. Iseloomusta kreeka kirjandust rooma perioodil (arhaism, biograafia). Tekkis 3.saj. ema. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel
1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos. Kuulsaim Kalevala illustreerija Akseli Gallen-Kallela (looming 1890-1931) Kalevalalik-Runeberglik ajastu Johan Ludwig Runeberg (1804-1877): soomekeelse rahva (Saarijärve Paavo) ja Soome looduse (Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni
annaabi.ee 
