mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL kehtivaid normatiive · Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad · Ilmne on suundumus ametnike politiseerumisele EL haldussuutlikkuse kogemusi · Ei ole olemas poliitika kujundamise ideaalmudelit · EL riikides vahelduvad otsustustsüklid teatud aja möödudes (1015 aastat), mis tagab poliitika ja valitsemisprotsessi stabiilsuse ja järjepidevuse · Olulised reformid töötatakse välja poliitiliste diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena · Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui kaasatakse erinevaid huvirühmi ja avalikkust. · Poliitilised otsused peavad olema sidusad ja tuginema konsensusel see tagab nende elluviimise tulemuslikkuse.
mõisnikud põllumajanduse intensiivistamise käigus talumaid mõisamaadega liitsid ja talunikke oma kohtadelt ära ajasid, veelgi ebainimlikumaid vorme kui Balti provintsides. Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni deklaratsiooni 1739. aastast, mis postuleeris mõisnike piiramatu omandiõiguse kogu talupoegade vara ja ka isiku suhtes, tuleb käsitada kui aadliseisuse ülimuslikkust väljendavat õiguslikku ideaalmudelit. Pärisorjuse-aja igapäevaelu, mida on Eestis uuritud veelgi vähem kui agraarõigusnorme, kujundasid siiski paljus mõisniku ja talupoja vahelised, tavadele ja traditsioonile rajatud patriarhaalsed suhted. 5 Eesti pärisorise talurahva olukorra suhtelise talutavuse poolt kõnelevana on tõlgendatud ka rahvaarvu kiiret tõusu 18. sajandil.
Alustame TsÜSist § 35 sisaldab 2 kohustust: 1) hoolsuskohustus ja 2) lojaalduskohustus. Neil on ka muud kohustused, aga nee don üldised. Nende hindamine tekitab kõige enam probleeme, sest normid on väga abstraktsed ja neid reaalselt rakendada on selle tõttu väga keeruline. Hoolsuskohustus juhtorgani liikmelt tavaliselt oodavat hoolega. See norm püstitab küsimuse, mis on tavapärane hool, mida me nõuame. Kogu prbleemi lahendus on selline, et me ei saa ehitada ideaalmudelit, vaid me saame küsimust analüüsida nii, kui küsime, kas konkreetne küitumine vastab antud nõudele ehk kas võime öelda, et juh liige on käitunud ni, nagu tavapäraselt temalt oodatakse. Ideaallahendusi pole olemas. Ärilise otsuse reegel äriline õigustatus kõlab paremini. Business judgement rule on see inglise keeles. Kasutatakse ka mandri-euroopa kohtutes. Kui inimese käitumine on sellega kooskõlas, siis on kõik ok. Isegi kui see käitumine on toonud kahju.
annaabi.ee 
