eesmärkide kehastus, ta on survetegur, sõltub sellest, kuivõrd teda tõrjutakse või aksepteeritakse. PRIVAATNE JA AVALIK MINA Privaatne mina- tajutud mina on minakäsitluse peegeldus, on isik, kellena arvatakses end olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles. Avalik mina- isik, kellena tahetakse näida. Avalik mina on sotsiaalselt heakskiidetud käitumisega, on aktiivne ka teiste nähes. Ei erine oluliselt ideaalminast. Alalhoidlik mina- kahtlev uue suhtes, toetub teistele, ei andesta endale tehtud vigu, kardab võimalikke ohte, väldib riske, kardab tagajärgi, otsib kindlust, hoiab tunded endale. Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad:
Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potensiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. Eri minade teooria E. T. Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: tegelik mina ideaalmina võimalik mina Kui inimene usub, et tema tegelik mina erineb oluliselt ideaalminast, siis on ta kurb ja rõhutud, samas kui nendevahelise erinevuse vähenemine tõstab tema enesehinnangut. Võimalik mina võib aga samuti tekitada negatiivseid tundeid. Seda juhul, kui inimese väljavaated muutuvad halvaks ning ta kardab ebasoodsaid muutusi. Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel põhjustad süütunnet, enesepõlgust vms. 8.2 Hoiakud Hoiak ehk positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud
(tunnetuslik) ja emotsionaalse osa on omavahel tihedalt seotud. Erinevate minade teoorias (self – discrepancy theory, Higgins 1987, 1989) on välja toodud järgmised minad: 1) tegelik mina (milline ma usun end olevat) 2) ideaalmina (milline ma tahaksin olla) 3) võimalik mina (arusaam sellest, milliseks me võime muutuda). Probleem on selles, et mōnikord vōivad need erinevad mina-skeemid olla omavahel vastuolus. Kui inimene usub et tema tegelik mina erineb oluliselt ideaalminast, siis ta on kurb ja masenduses. Samas reaalse ja ideaalmina vahelise erinevuse vähenemine võib tõsta inimese enesehinnangut. Võimalik mina (possible selves – arusaam sellest milliseks me võime muutuda) võib aga samuti tekitada negatiivseid tundeid. Mure võimalikust töötusest või eluaseme kaotamisest võib inimest rõhuda (Shinn & Weitzman 1990). Vastuolud tegeliku ja vōimaliku mina vahel vōivad aga tekitada süütunnet, pōlgust jne.
annaabi.ee 
