Soosib positiivsete mudelite olemasolu, eeskuju olemasolu soosib käitumisviisi. Abistamisprotsessi kirjeldus: 1. Märkamisfaas- märgatakse et abi on vaja 2. Vastutuse võtmise faas 3. Kaalutlus, kas aidata 4. Tegutsemine põhinedes kaalutlustel Abistamine võib olla seotud inimese ja jumala suhtlusega e ,,teeme rahu jumalaga mitte inimesega" või tegemist enda ideaalminaga jne. Mis tunnused iseloomustavad selle inimese religioossust, kes on abivalmis? 1. Moraal e see, mis on eetiline, seda väljendatakse usulistes terminites (see on jumala tahe jne)- MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST 2. Religioon on nende identiteediosa, seega on usulistel põhjustel abivalmid- MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST 3. Inimeste elu on jumala missioon EI MÕJUTA OLULISELT ABISTAMISKÄITUMIST 4
mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et
mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et
annaabi.ee 
