Puhas maastikumaal sai eluõiguse alles 17. sajandil, mille ühe koolkonna nn ideaalmaastiku rajajateks olid prantslased Nicolas Poussin ja Claude Lorraine. Oma kontseptsiooni töötasid nad aga välja Itaalias elades ja nende maastike näol kangastus neile miljöö, mis nende arvates sobis antiikkangelaste vaprate tegude taustaks. Ideaalmaastikul on kindlad kompositsioonireeglid. Vaataja ees rullub lahti suursugune maastik veekogude, silmapiiril sinetavate mägede ja külgedel olevate puude, kaljude või varemetega, mis mõjusid nagu teatrikulissid. Siia juurde kuulusid ka mõned figuurid. Kunstnikud ei mõelnud sellist maastikku siiski otsast lõpuni välja. Nad tegid looduses innukalt eskiise küll puust, lillest, ojast, millest siis ateljees komponeerisid mõjurikka vaate. [--]
oli vaid 21 aastane aga kogu varasemad luuletused pärinevad isegi 14.eluaastast. Noore Jessenini luulekeel oli leebe, tundlik ja rahvapärane, kohati sentimentaalne ja religioosnegi. Põhitoon oli elurõõmus, sotsiaalsed probleemid neis veel ei kajastu. Ta kirjutas mullast, kevadnurmedest, ristikheinast, mee-ja õunte lõhnast, vene külast "kui pühapildist", kus ta käib ringi nagu palverändur. Sellel ideaalmaastikul kuhu ei ole veel jõudnud vapustused ja muutused, kappavad õhtu hakul veel hobused ja sosistavad noored armunud. Must, higilõhnane mullapind,maa! Kuis sind ei hoiaks, ei armastaks ma? Lähen, pilk järve peal sinisel teel. Õhtu, su andidest hellub mu meel. .... Tinaselt helendab lomp nagu kaev... Murelik laul-vene valu ja vaev. 4.2 Revolutsioonid Uue ilme võtab Jessenini luule pärats revolutsioone, tema värsidesse ilmub filosoofiline element
Piirkond on asustatud lehmakarjadega, kes kõnnivad kaelakellade saatel vabalt ringi. Värvuste skaala oli väga lai. Lehmad lüpstakse spetsiaalstes tarandikes , enamus piimast tehakse toorjuustuks, meie nägime Magura küla kohal mägedes ka piimamannergutega ratsanikke. Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn.
annaabi.ee 
