võivaid asjaolusid. 5.5. Süü: Kaasusest ei nähtu süüd välistada võivaid asjaolusid. 6- Kokkuvõte Antsu tegevusest: Ants pani toime Kars paragrahv 415 lg 1 ja KarS paragrahvide 114 p 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritavad teod. 7- Märkus: kuna Peetri tegusid käsitlevas osas jõudis lahendaja järeldusele, et KarS paragrahvide 112 lg 2 p 1 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus toimepandud tegu ideaalkonkurentsi tõttu neeldub, siis Antsu puhul pole seda kvalifikatsiooni analüüsitud.
osade kaupa (§ 66) ja karistuse asendamine üldkasuliku tööda (§ 69). Tingimisi karistamine (§ 73 ja 74) ning tingimist ennetähtaega vabastamine (§ 76 ja 77) on reguleeritud sarnaselt KrK-ga, peale selle, et vabastamistähtajad ja aktseaegade pikkused on teistsugused. 10.5. Konkurents ja liitkaristuse mõistmine Kuritegude konkurentsiga seoses on Karistuseadustikus tehtud kolm olulist muudatust, mis on seadusse sisse viidud Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-ga 29: 1) Ideaalkonkurentsi korral ei mõisteta enam liitkarsitust, vai mõistetakse üks karistus raskema kuriteo eest (vrdl KrK § 40 lg 1 ja KarS § 63 lg 1) 2) Reaalkonkurentsi korral ei ole suurim karistus mitte karistusliigi ülemmäär ega 30 aastat, vaid raskeima kuriteo eest ettenähtud maksimaalkaristus (vrdl KrK § 43 lg 3 ja 31 ning KarS § 64 lg3) 3) Tagantjärele tuvastatud konkurensti puhul arvestatakse esimese kohtuotsusega mõistetud
otsustada, et ei neeldu (peab hästi põhjendada). Eeldelikt on karistatav ainult siis, kui seadus seda otseselt ette näeb (nt narkootikumide valmistamine on kriminaliseeritud). Tegu algab katsest. Järeldelikt varguse teel saadud asja hoidmine või realiseerimine, see on valduse realiseerimine. See ei kuulu eraldi karistamiseks. Kui puudub ideaalkonkurents, siis tuleb teha 2 erinevat analüüsi ja summeerida karistust. See on reaalkonkurents (tegu on mitu ), kuna ta ei mahu ideaalkonkurentsi alla (teo mitu, aga karistus on üks). Seaduse konkurents tuleneb seadusest (mitte isik tekitab, vaid seadus) ehk seaduste vahel. On spetsiaalne (on 1 norm, nt kelmuse üldkoosseis, aga erinormid on nt soodustuskelmus) või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll
annaabi.ee 
