Molinale näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tõukeid elupõletajast naistevõrgutaja tegelase loomiseks sai ta hispaania folkloorist. Molina pöördub, nagu Vega, keskaegse ainese poole. 18) Klassitsistlik draama Klassitsism (sks Klassizismus) kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15.saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsid kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt, puhtaid zanre. Nt luules ei tohtinud autor isiklikke elamusi kujutada, tragöödia aines pidi olema Kreeka ja Rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre eepos, ood, idüll.
(seisukohavõtud, analüüsid) ,,Vahelugemised". 10. PILET KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING , ,,MISANTROOP" H. VISNAPUU ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll. Moliere'i peetakse Prantsusmaa klassitsismi suurimaks komöödiakirjanikuks. Sündis 17. saj
selle ühtlasi maailmas üheks tuntumaks eesti kirjandusteoseks. Pilet 10 19. KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING, ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS Klassitsism (sks klassizismus) on kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15. saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike 33 elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll.