Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni ee...
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idausundite all mõistetakse religioone, mis on pärit Idamaadest Indiast, Hiinast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga
Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne aja tagusele skandaalsele etteastele Moskvas õigeusu kirikus kas tegu võiks olla kirikumuusikaga
neuroositekkimist. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 8 Carl Gustav Jungi (1876-1961) analüütiline psühholoogia C. Jung otsis kollektiivse alateadvuse näol inimkonna liigimälu, mis oleks ühtlasi ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid, mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest. Entsüklopeedilise haardega uurija, kes valdas antiigi, hellenismi, idausundite, aafrika ja ladina-ameerika kultuuriruumide faktoloogiat ning otsib laiaulatuslike analoogiate kaudu oma ideedele tõestust. Näeb kollektiivse alateadvuse ehedat ilmnemist ühtviisi nii neurootiku, samaani, preestri jt. transikäitumises. Sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung tahtis selle õpetusega näidata, et vaatamata meie kultuurilistele erinevustele oleme me kõik
annaabi.ee 
