Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. Maksud Maksude kehtestamisel lähtutakse: maksustatava hüve tarbimisest, maksumaksja maksevõimest. Osades riikides on maksustatud luksuskaubad, kinnisvara. Maksustamata on haridus, heategevus.
o Toetada talumajanduse arengut pikaajaliste odavate laenude kaudu, tugevdada põllumajanduses seni veelsäilinud suurtootmist, kaitsta põllumajandustootjaid kõlvatu väliskonkurentsi eest. o Rakendada pangandus kogu majanduse teenistusse, piirata laenuintresse, tõsta majandusse suunatavate laenude osa pankade bilansimahus, piirata kapitali väljavedu ja reguleerida panganduse kasumit. o Taastada majandussidemed Eesti tootjatele olulise idaturuga. o Kehtestada ettevõtete aruandluse ja maksude õige arvestamise ning õigeaegse laekumise range kord koos vastavate sanktsioonidega selle rikkujate suhtes. o Viia läbi riigi- ja kohaliku maksusüsteemi reform, tagades maksukoormuse õiglase jaotuse; üksikisiku tulumaks peab olema progressiivne ja ettevõtete maksustamisega tuleks soodustada investeerimist uutesse töökohtadesse. Isamaa ja Res Publica Liit
tööstusriik , ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks. Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu mõjutused, sõjahüvitiste maksmise kohustus sidus tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel. Taani välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- rajati suurelt osalt põllumajandusele, majandustase taastati kiiresti. Isalandi välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- põhiline elatusallikas kala, tähtis liiklussõlm Euroopa ja Ameerika vahel. 2
produktist, 1993. aastal vaid 26,3 %. Tselluloositootmine lõpetati , paberi- ja paberitoodete valmistamine vähenes 1993. aastal võrreldes 1992. aastaga 5,9 korda. Tööstus stabiliseerus 1993. aastal. See ei tähendanud aga Idaturule mõeldud endiste tootmismahtude taastamist, vaid sobiva tööstuse struktuuri kujundamist. Ekspordivõimelise tööstuse kujundamisel tuleb arvestada rahvusvaheliste standarditega. Kõige suurem langus oli masinaehituses kui Idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Masinaehituse toodangu langus oli 1992. aastal 50 %, 45-st masinaehituse ettevõttest vähendasid toodangut 37. Eesti tööstuse olukorda 1995. aastal iseloomustas suure hulga tööstusettevõtete müük eravaldusse. Tööstus moodustas SKP-st 18,6 %. Krediiditurul tõusis tööstuse usaldusväärsus ja ettevõtted said rohkem krediite. 1996. aasta alguses tööstustootmine Eestis vähenes, elavnemine algas aasta teisel poolel
· tähendas tootmise vähenemise peatumist; · tähendas sobiva tööstuse struktuuri kujundamist. Eesti areng on seotud Eesti-väliste tingimustega siseturg on väike, seega tuleb valida avatud majandus, areng sõltub välismajanduspartnerite käekäigust. Eesti tööstuse olulisemad harud on metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus, mis töötavad kohalikul toormel. Kõige suurem langus oli masinaehituses kui idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Seoses SRÜ riikidest saadavate materjalide ja komplekteeritavate osade hinna järsu tõusuga kallinesid Eesti masinaehituse tooted, nõudlus aga vähenes. Eesti majandus on suutnud ümber orienteeruda Lääneturule. Vaatamata positiivsetele nihetele väliskaubanduses lääneturuga, oli Eesti endiselt huvitatud sidemetest SRÜ riikidega, sh. Venemaaga. Põhjuseks olid selle regiooni rikkalikud tooraine- varud ja väga suur turg.
annaabi.ee 
