Läänemere jääkatte ulatust ja jääkihi paksust. Teame, et õhu keskmise temperatuuri tõus talveperioodil ühe kraadi võrra vähendab iga-aastast Läänemere jääkatte ulatust umbes 45 000 ruutkilomeetri võrra. Viimase aastakümne pehmete talvede ajal on Läänemere maksimaalne jääkate katnud Läänemerest 15 62 protsenti. Ka jää paksuse ja jäätalve pikkuse muutumist võib hinnata temperatuuri tõusu abil. Mudelid näitavad teisalt, et Botnia lahe põhjaosa ja Soome lahe idasopp jäätuvad igal aastal ka siis, kui kliima praegusega võrreldes tunduvalt soojeneks. Neis piirkondades oleneb jäätalve kestus temperatuurimuudatustest vähem kui Läänemere teistes osades. Meretranspordi seisukohalt on jäätalve leevenemine üks väheseid kliimamuutuste kasulikuks tunnistatud mõjusid. Kuid sellegi teeb küsitavaks asjaolu, mis seostub tuulisuse ja tormide tekkes toimuvate muutustega. Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline jäätalv sugugi olla kerge talv
1915a olukorra muutus, idapartei võiduletulek, pealetung Venemaale. 1915a aprillis pealetung, ennekõike Galiitsias, abistav löök Baltimaale, juba 1.mail, l’igati läbi Liibavi- šiualiai aheline raudtee, vallutati Libavi, läheneti Miitavisse. Riias valitses paanika. Tegutsesid kuramaal sakslaste väiksed ratsasalgad, pigem tegemist sakslaste luuresalkadega. Miitavi siiski sakslaste kätte ei läinud, pealetung apandi seisma. Maikuuse pealetungi tulemusena jäi sakslaste kätte Kuramaa idasopp, Venta jõgi jooneks. Liibavi jäämine, merebaas. 1915a juulis, uus pealetung, põhiraskus lõunapool, tulemusel läksid Poola alad Varssaviga, Leedu alad, saksa väed jõudsid uuesti Kuramaale, vallutatai kõik tähtsamad saksamaa linnad, sept alguseks jõuti Väina jõeni, pöörati saksa väed kahes suunas, vallutada Riia, teine suund jõuda välja Dünaburgi. Lõppeesmärgi jäid täitmata. Põhiosani jõuti väljam kuid praktiliselt kogu Kuramaa kubermang langes saksa okup alla, v
Üks jalaväepolt mahutati Tartusse, teine Narva, 3 Tlnasse. Selline vägede paigutus võissõja puhkedes pisut kaitset pakkuda. Kardeti Sa laevastikku. Ve-Ja sõjaga seosesei olnud aga Ve laevaslik valmist. Pärast seda Balti sõjalaevastik Ve-l praktiliselt puudus. Kogu Peterburi merekaitse pärines Peeter I aegadest Kroonlinna merekindlus. Ilmasõja eel oli sõjatehika palju arenenud. I lahenduseks oli Kroonlinna merekindluse edasiliigutamine mere suunas. Karsnaja Gorka. Soome lahe idasopp näis nüüd olevat kinldustatud. 1911 otsustatigi hakata rajama imperaator Peeter Suure merekidlust Tallinna ja Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln. 1912 algasid ´Tlnas hiiglaslikud ehitustööd, rajati kõikvõimalikke vajalikke ehitisi. Venemaa mereväeministriks ja Ivan Grigirivits. ... Schneider-Cruesot 1912. sügisel algasid Balti Laevatehase ehitus. 1914
annaabi.ee 
