piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid. - 361-363 a p Kr keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi
aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult kahte ossa, Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks, kus Ida-Rooma meenutab meile Constantini järeltulijaid, kelle pealinnaks oli Bütsantsis või siis teise nimega Konstaninoopolis. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli paljudest keskaja riikidest terves maailmas üks kõige arenenumaid just majanduse, kultuuri ja eluolu poolest. Meie ajaarvamise järgi, esimestel sajanditel kogunes Rooma orjandusliku Rooma impeeriumi majandus ja kultuur ikka idaprovintsidesse, kuid need jõukad alad kannatasid hoopis vähem orjandusliku tootmisviisi allakäigu all kui lääneprovintsid ja Itaalia. 330. aastal kuulutas keiser Constantinus endiste kreeklaste asulinna Bysantioni uueks pealinnaks ning andis sellele uue nime Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks: - impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii
Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus Caesar. Teise moodustasid senati vastu Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Peagi algus Octavianuse (võitis) ja Antoniuse vahel kodusõda kui nad mõlemad koos võimul olid. Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia, Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid. Rooma võimu all püsisid nad kõige jõukatemana. Hellenismiperioodist alates kõneldi seal kreeka keelt, ladina keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes. Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia,
annaabi.ee 
