Seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi inimeste suhtes ja seaduse ees olid kõik võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrusel. Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel. Roomlased panid aluse õigusteadusele- moodustati terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Provintsides olid kultuurilised erinevused, sest roomlased ei surunud enda kultuuri peale. Provintsid jagunesid kahte rühma- idaprovintsideks, mis olid jõukamad alad ja lääneprovintsideks, mis jäid Roomale arengutasemelt alla. Hiline Rooma keisririik 3.saj Rooma impeeriumis sügav kriis. Impeeriumis võis valitseda isegi mitu sõdurkeisrit korraga, mis tähendas nendevahelisi kodusõdu. Diocletianuse valitsusajal suudeti riigis kord seada. Ta kehtestas nelja keiser koosvalitsemise, millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides.
Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks Octavianus e Augustus esimene Rooma keiser, põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur. §25
oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda, siis levis kõik roomapärane vaid sedavõrd, kui provintsielanikud seda loomulikul teel omaks võtsid. Samal ajal eeldas poliitilise karjääri tegemine ladina keele ja rooma tavade head tundmist ning see omakorda edendas romaniseerumist (roomapärastumist), eriti provintside aristokraatia hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengult ning romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid küllalt selgelt kahte suurde gruppi: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid – Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse kultuuri, jõukate linnadega ja kõrgelt arenenud majandusega maad. Juba hellenismiajast alates levis sealsetes linnades peamise kõnekeelena kreeka keel. Kõik see jäi püsima ka rooma võimu all. Idaprovintsid olid jätkuvalt impeeriumi kõige jõukamad alad. Sealsetest linnadest veeti pidevalt käsitöötooteid nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse
annaabi.ee 
