* evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast * Talvesõda Soome ja NSVL lahing Karjala ala pärast, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kaotas need alad * Jätkusõda Jätk Talvesõjale, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kokkuvõttes ei võitnud Karjala alasi tagasi 3) Isikud Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor Chamberlain Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija
9. Taheti katsetada sõjatehnikat ja realiseerida sõjaplaanid (Saksa sõjaplaan Schlieffer, nägi ette kiiret Prantsusmaa purustamist ja seejärel Venemaa, Prantsuse sõjaplaan nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist, hoogne pealetung, Inglismaal sõjaplaan puudus, oldi valmis vaid toetama Prantsusmaad, Venemaa oli nõrgemalt ette valmistunud, armee oli viletsam, valida oli kahe suuna vahel kas rünnata IdaPreisimaad või AustriaUngarit, AustriaUngari sõjaplaan võidelda mitmel rindel: Serbia vastu ja Venemaa, arvestasid saksa toetusega. Maailmasõja ajend: AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atentaadi sooritas Serbia terrorist, Euroopas vallandas tapmine pahameelt ning Venemaa asus toetama Serbiat, AustriaUngari
· loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Marjanne Priidik 12.c klass (Võimaldas valida kahe rünnakusuuna IdaPreisimaa ja Austria Ungari vahel Pr.maa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata IdaPreisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök AustriaUngarile Sõjaks nõrgalt valmistunud, armee varustus kehv) Inglismaa: · lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. · mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Sõjaplaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega Prantsusmaale saadetav ekspeditsioonikorpuse suurus oli 70 000 meest) AustriaUngari sõjaplaan :
30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni 1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma. 23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel Ül2 1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone 2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia 3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel Ül3 Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4 Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda Ül5 Schleiffeni plaan nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Selleks koondas Saksa enamuse ressurssidest Pr vastu, eriti sinna kus väed pidid minema läbi Belgia ja Luksemburgi. Lk 49
annaabi.ee 
