o Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus Eestis on mitmeid loodusvarasid, mis on majanduslikult kasulikud. o Suhted naaberriikidega ning nende arengutase Eestil on head suhted peamiste kaubanduspartneritega – Soome, Rootsi ja Lätiga. Venemaal on küll suur turg, kuid kauplemisel on mitmeid piiranguid ja keerukas on turismi arendada idasuunal. o Kaugus Euroopa tööstustuumikust Eesti asub Lääne-Euroopa arenenud riikidest kaugel ja on üks EL idapoolsemaid riike. Eesti peab arvestama ka Venemaa lähinaabrusega ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste mõjudega. o Kuulumine Euroopa Liitu Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele. Organisatsioonid: EL – Euroopa Liit Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Venemaaga, seetõttu on oluline jätkata ühiseid diskussioone ja konsulteerimis, püüda olla samm ees suurest idanaabrist ning omavahelises koostöö jõus õõnestada ka Venemaa usku oma kõikvõimsusesse. Kokkuvõtte Eesti on iseseisev juba üle kahekümne aasta. Ollakse saavutanud demokraatia ning kuuluvus paljudesse olulistesse läänemaailma organisatsioonidesse. Siiski ei saa me muuta oma geaograafilist paiknemist. Olles Euroopa idapoolsemaid piire ning suure Venemaa ideaalne aknake vaatamiseks Euroopasse, ei ole võimalik alahinnata meie välispoliitilisi suundumusi ning julgeoleku küsimust selle osana. 7 Eesti välsipoliitika näib olevat suhteliselt olematu. Lisaks Välisministeeriumi lehel olevale viiele punktile eksisteerib reaalne vajadus täiendavate põhjapanevate dokumetide ja tegevuskavade väljatöötamiseks. Siinkohal seisab Eesti oma väiksuses silmitsi robleemiga
aastal küll tiitli, ent mitte valdused. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla Varauusaeg · Liivi sõda (15621583) Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Venemaa. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus rootslased hõivasid poolakatelt Paide. 1563. aastal puhkes aga Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Vene konflikt. Venelased piirasid juba samal aastal Tallinnat ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada.
annaabi.ee 
